6. Saagi organite ehitus 7.Külvisenormi arvutamine. Materjal, mida kasutatakse külviks on külvis. See ei pruugi alati olla botaanilises mõistes sama, vaid võib olla ka vili või liitvili. Külvinorm-külvamisel kehtestatud töönorm. Külvisenorm ei võrdu külvinormiga. Külvisenormi puhul väljend-külvise kogus pinnaühiku kohta, kas kg/ha või g/m²(kartulil t/ha). Külvisenorm tehakse kindlaks põldkatsetega. Külvisenorm = (idanevate seemnete arv m²*1000seemne mass) / külvise väärtuse %. 8.Taliviljade karastumise faasid. 1) temp päeval üle 5ºC, öösel 0ºC ringis, normaalse valgustuse, mullaniiskuse ja min toitumise korral on fotosüntees intensiivne. Jahedas kogunevad taimedesse varuained ehk suhkrud. Taimed taluvad 10-12ºC külma. 2) valgus pole vajalik, temp peab langema alla 0ºC. Toimub vee vähenemine, suureneb rakumahla kontsentratsioon. Mõlemad karastumisfaasid läbinud taimed taluvad juba -20ºC külma
des päevalill ja mais . Väetamine Põhiväetis sügisel enne kündi, orgaaniline väetis 40t/ha, min.väetis paiklikult koos külviga. Pealtväetamine N-väetisega 3-5 lehe faasis. Agrothenoloogia *Ettevalmistusel tehastes seemned kalibreeritakse ja puhitakse. *Külv tehakse kui mulla temp on külvisügavuselt 10-12 kraadi. *Külviviis laiarealiselt 50-70cm *Taimede vahe reas 13-43 cm *Külvisenorm teraks kasvatades 10-25 kg/ha , siloks 30-100kg/ha (külvisenorm sõltub: geogr. asukohast , 1000seemne massist ( 200-400g, sordi kasvuajast(varajastel tihendam külv), sademete hulgast ( rohkem sademeid, tihedam külv ) ). *Taimede arv hektaril kui kasvatatakse teraks maksimaalselt 70 000 seemet / ha . *Külvisügavus on 8-10cm kuivemates piirkondades 12cm Külvide hooldamine: *rullimine( ühtlane tärkamie kuna seeme muld kotakt parem ) *Äestamine 4-5 päeva pärast külvi , 3-6 lehe faasis ( umbrohud)
tuletikutööstuses. Söödana sobib peaaega kõikidele loomadele.Külvikorras aitab võidelda umbrohtudega, hea eelvili nõudlikele kultuuridele.Koostisosad: vesi 77,6%, kuivaine 22,4 %, millest lämmastikuta ekstraktiivained 19%, rasv 1,7%,toorkiud 0,6%,tuhk 1%. 46) Kartuli bioloogilised iseärasused. Erineb oluliselt teistest taimedest. Oluline on tema veg paljunemine- sealjuures kartul on õistaim, tal on vilimari.Viljas on väikesed seemned- nende 1000seemne mass on 0,6g. Seemnetes toitaineid vähe ja seemnest on võimalik kartulit paljundada. Esimesel aastal on kartuli viljakus väike, seetõttu seemnest ei kasvatata. Seemnest kasv aint sordiaretus eesmärgil. Tootmisel kasv mugulatestMugulad on mullas oleva varre harudel-stoolonitel. Mugul on haru paksenenud tipp. Kõigi varre omadustega. Mugulatega paljundamisel me sisuliselt ei kasv uut taime, seetõttu võime pidada mitmeaastaseks taimeks. Kartul on
Söödana sobib peaaega kõikidele loomadele.Külvikorras aitab võidelda umbrohtudega, hea eelvili nõudlikele kultuuridele.Koostisosad: vesi 77,6%, kuivaine 22,4 %, millest lämmastikuta ekstraktiivained 19%, rasv 1,7%,toorkiud 0,6%,tuhk 1%. 46) Kartuli bioloogilised iseärasused. Erineb oluliselt teistest taimedest. Oluline on tema veg paljunemine- sealjuures kartul on õistaim, tal on vilimari.Viljas on väikesed seemned- nende 1000seemne mass on 0,6g. Seemnetes toitaineid vähe ja seemnest on võimalik kartulit paljundada. Esimesel aastal on kartuli viljakus väike, seetõttu seemnest ei kasvatata. Seemnest kasv aint sordiaretus eesmärgil. Tootmisel kasv mugulatestMugulad on mullas oleva varre harudel-stoolonitel. Mugul on haru paksenenud tipp. Kõigi varre omadustega. Mugulatega paljundamisel me sisuliselt ei kasv uut taime, seetõttu võime pidada mitmeaastaseks taimeks
tugeva lõhnaga · Eeterlikke õlisid saadakse viljadest (köömen ja aniis) , seemnetest ( sinep), lehtedest (piparmünt) ja õitest (roos) · Õli toodetakse taime osadest ekstraheerimise või pressimise teel Koriander · Üheaastane , 50 cm kõrge · Vars sirge, nõrgalt põlvjas, hargnev · Lehed mitmesugused · Õisik liitsarikas · Õied heledad valged, roosad, kollased, violetsed · Vili on kaksikseemnis, valminud viljad on kerajad, piklikümmargused kollakashallid, pruunid · 1000seemne kaal 7- 10 g · Eeterõli 0,2-1,2%on kanalites, viljade seinte siseküljel, igal viljal 2 kanalit · Rasvõli 18-20% Aniis · Üheaastane, 25-60 cm · Sammasjuureline · Vars ülalt hargnev · Juurmised lehed on pikarootsulised, varre keskosas kolmetised · Õisik on liitsarikas, värvuselt valge · Viljad on munajad või pirnikujulised, koosnevad kahest mittepakatuvast seemnisest · Viljadel on 10 heledat pikiribi, milles eeterõli kanalikesed · 1000 s kaal 3,5 4 g
annaabi.ee 
