Füüsikaline keemia harjutus. Esimene kodutöö. 4HCl + O2 2H2O(g) + 2Cl2 T = 1000K H298° x 10-6 Soojusmahtuvus J/kmol kraad Kehtiv temperatuuri Aine -3 intervalis J/kmol a x 10 b c x 10-8 HCl -92,31 26,53 4,60 1,09 298 - 2000 O2 0 31,46 3,39 -3,77 298 - 3000
SOHO aastast 1996. Pildid on mõnetunniste vahedega, järjekorras paremalt vasakule. Päikese otsene vaatlemine võib silmi kahjustada ning põhjustada pimedaks jäämist. Päikesesse vaadates silmi kahjustada suurem, sest haruldane taevanähtus tekitab uudishimu ning niimoodi vaadatakse heledat Päikest kauem, kui oleks silmadele ohutu. Päikese laigud Päikese laigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000k madalam. Järelikult on seal energiavoog päikese pinnale olema takistatud Miks päike vajalik on? Päike annab meile valgust ja soojust.Oma valguse ja soojuse tõttu on ta meile väga vajalik. Ilma nende tingimusteta ei oleks elu maal. Päikese pinna temperatuur on umbes 6000 kraadi. Päikese sees aga 100 miljonit kraadi. TNX
voolutugevuseks 1A (amper). 1A on voolutugevus mis läbib ühes ajaühikus e ühes sekundis ühe meetri pikkuse juhib ristlõiget ühe kuloni suure elektrilaengu. 1C=6*1018e- 1A=1c/s si- süsteemis on elektihulga ühikuks 1kulon. 1kulon on elektrilaen mis läbib ühes ajaühikus ristlõiget voolu tugevus on juhis 1 amper 1C=1A*1s Teisendamine:1A=1000mA 1KA=1000A 1m A =1000 mikro amp 1MA=1000000A 1Ma=1000k a 1m A =0,001kilo A 1A=0,001KA 1MA=0,01m A 1A=0,0000001MA
Kiirgustsoonist pinnale kannavad energia graanulid (konvektsioonivööndis); Maailmaruumi kandub energia kiirgusena päikesepinnalt ja päikesetuulena. Maale jõudnud laetud osakeste pilv kutsub esile magnetvälja häired, atmosfääri heledust (virmalisi), annab soojus-, UV- ja raadiokiirgust. 8.Mida nimetatakse päikeselaiguks? Päikeselaik on silmale nähtav tumedam piirkond päikesel, mille temp. on ~1000K madalam kui keskmine pinna temp. Esinevad alati paarikaupa koos, tekitavad tugeva magnetvälja, on pidevas muutumises (suurus, arv), jäävad keskmistele laiuskraadidele Iga 11 aasta tagant suureneb äkitselt päikese aktiivsus, vahetavad magnetpoolusi, laikude arv eriti suur tekivad magnettormid, päikesetuul eriti tugev. 9.Mis on Linnutee? Linnuteeks ehk Galaktika - tähesüsteem,millesse kuulub Päike koos oma planeetidega
Laikudega kaasnevad loited ehk proturbulentsid- aine paiskub 100 000 km'te kõrgusele. 3. Enamik langeb tagasi pinnale, osa kiirgub maailmaruumi. 4. Maale jõudnud laetud osakeste pilv kutsub esile magnetvälja häired, atmosfääri heledust (virmalisi), annab sooja, UV-, raadiokiirgust. 9. Mida nimetatakse päikeselaiguks? Päikeselaiguks nim tumedama keskosa ja seda ümbritseva heledama varjuga, keskm t° 1000K madalama t° ala, kus magentväli on 100x tugevam. Ala ümbritseb võrkjas muster- granulatsioon. 10. Mis on tähesuurus? Tähesuurus- kõige heledamad I suurusjärgu tähed, iga järgmine teisest 100,4 e 2,51 x tuhmim. 11. Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Mida suurem tähesuurus, seda tuhmim täht. 12. Miks erinevad fotograafilised tähesuurused visuaalsetest? Fotograafilised suurused erinevad visuaalsetest, sest viimase määrab inimene oma
Kromosfäär- punane sähvatus vahetult enne päikesevarjutust Kroon-ebakorrase kujuga nõrk helendus varjutatud päikeseketta ümber. Fotosfäärist alla jääb sisemus. Päike saab energia tuumareaktsioonidest.(vesinikuaatomite tuumade ühinemiseks heeliumi tuumadeks). See reaktsioon vajab suurt temperatuuri ja suurt rõhku, seetõttu toimub sügaval päikese sisemuses. Peale seda kandub energia päikese pinale footonite vahetuse teel(kiirguslik ülekanne). Päikese laigud on 1000k madalama temperatuuriga. Järelikult peab miski energiavoogu seal takistama. Laikude juures on tugev magnetjõud ja see arvatavasti takistab konvektsiooni. Laikude juures purskab välja aineid, mis võivad lenduda kosmosesse. Enamik läheb tagasi päiksesse. Maale jõudnud laetud osakeste pilv kutsub esile Maa magnetvälja häireid(magnettormi) ja atmosfäärihelendust(virmalisi). Päikese aktiivsusperiood on 11 aastat. Iga 11 aasta tagant on rohkem laike kui tavaliselt.
T>>1032K?; Universumi läbimõõt: d<<10-50cm?) t=10-32s à ülikuumas ja tihedas massis tekivad kvargid (T=1028K; d=10-34m) t=10-5s à „kvargisupis“ hakkavad tekkima kvark-kolmikud – prootonid ja neutronid (T=1012K; d=10-4m) t=3000 a à „elementaarosakeste supis“ hakkavad tekkima neutraalsed aatomid, Universum muutub kiirgusele läbipaistvaks (T=1000K; d=10-2m) t=300 000 a à „ürgaine“ koguneb rakuseintesse – tekib Universumi kärgstruktuur (T=3500K) t=200 mln a à hakkavad tekkima tähed ja galaktikad (T=27K) Universumi praegust vanust hinnatakse ca 14 miljardile aastale, keskmine temperatuur 2,7K, (nähtava osa) läbimõõt 93 mlrd valgusaastat. NB! Universumi väga varajases staadiumis toimunud arengu kirjeldamiseks on kasutusele võetud „inflatsioonilise arengu etapp“ – see on
annaabi.ee 
