kirja funktsiooni Q tuletise diferentsiaalide jagatisena:
r,tJe uaaq seq araql srea.{ seq uotlelndod s,Puelloca aql rano 1tq1 p"n8re ,{1luacar Supuads rrrol Pue Suunes 'sgl-Japun '1u43 rad 'rlrJBasau 'uollnBr aq1 ra^O 9I pue B uaa^laq IeIJos pue slwou 11t1sutpadlaq 1eq1 0q lsed -oc{droJalnl!}sq Ieuol}EN aq} puB slqqnq ueql splo read gg-rarro a:our Jo uollelndod u1 sautlcaP sluatua4lal sse{ll 'aleal^ uluehl 'pase_arJut Surlsrnq 1o,{tlureq,tr alqnop ^ou are araql atrrll lsrg
Piirkasumit ei tohi samastada brutokasumiga kasumiaruande skeemis 2, mis saadakse muugitulust lahutades muudud kaupade kulu (COGS), sest muutuvkulusid võib olla ka veel uldiste tegevuskulude hulgas. Jaaktulu rahalises koguvaljenduses saab leida jargmise valemi abil: CM = S -VC . (CM- jaaktulu, S- muugitulu, VC- real.muutuvkulud) Kui jaaktulu on positiivne, siis aitab kahjumist valjatulemiseks vaid muugikoguse suurendamisest ehk: CM > 0 NI < 0Q NI > 0. Tihti on vaja valemites kasutada aga jaaktulu rahalises valjenduses uhele uhikule (uhiku jaaktulu): CM* = P -V . (P- hind, V- muutuvkulud) Ühiku jaaktulu naitab, kui suures ulatuses aitab iga muudud toode katta pusikulusid tervikuna. Kui tootmises midagi oluliselt ei muudeta, jaab jaaktulu uhikule samaks ja seetõttu on suurema kogujaaktulu korral lihtsam katta pusikulusid. Jaaktulupõhine analuus on vaga oluline samuti
M' i,t talrL-zr/t 58, Leida nurk q t'asapindade 123 ja 124 vahe[. 59,* Tasapind on ant'ud pdhrldljeqa p ja punkt'iga M; leida esij;itg e ja tasapinna kaldenurgad (p1 ja ez, 60,+ Prisna pdhi ABC aset'seb t'asapinnal u(p,e), Tuletada prisna kaksvaade, vdt't'es prisna ktilgservad risfi fasapinnaga ja prlsma kdrguseks 30 mn, 21 0q./1./o r-" 2" .L 61." Leida sirge s ja ptiraniidi tdikepunkfid. 62.* Tulet'ada prisna ja t'asapinna a(p,e) tdike kaksvaade. 63.* Tulefada fasapinna a(A,8,() jeled p ja e ning ruumipunkfist M vdefud tasapinna a nornaali n ldikepunkf L(L=nxa), 64! Leida t'asapinnal ABC punkt M nii, et' f ena kaugus pdhlekraanisf oleks l0 nm ja kauqus esiekraanisf oleks 2a mn.
Piirkasumit ei tohi samastada brutokasumiga kasumiaruande skeemis 2, mis saadakse müügitulust lahutades müüdud kaupade kulu (COGS), sest muutuvkulusid võib olla ka veel üldiste tegevuskulude hulgas. Jääktulu rahalises koguväljenduses saab leida järgmise valemi abil: CM = S VC . (CM- jääktulu, S- müügitulu, VC- real.muutuvkulud) Kui jääktulu on positiivne, siis aitab kahjumist väljatulemiseks vaid müügikoguse suurendamisest ehk: CM > 0 NI < 0Q NI > 0. Tihti on vaja valemites kasutada aga jääktulu rahalises väljenduses ühele ühikule (ühiku jääktulu): CM* = P V . (P- hind, V- muutuvkulud) Ühiku jääktulu näitab, kui suures ulatuses aitab iga müüdud toode katta püsikulusid tervikuna. Kui tootmises midagi oluliselt ei muudeta, jääb jääktulu ühikule samaks ja seetõttu on suurema kogujääktulu korral lihtsam katta püsikulusid. Jääktulupõhine analüüs on väga oluline
♠✐❧❧❡ ♠õ❥✉ ♦♥ ✈ä❤❡tõ❡♥ä♦❧✐♥❡✳ ❚õ❡♥ä♦s✉s ❛✈❛❧❞✉❜✿ P {X = k} = λk! e−λ k ❖♠❛❞✉s❡❞✴r❡❡❣❧✐❞ ✶✳ ❇❡r♥♦✉❧❧✐ ❥❛♦t✉s❡ ❦❡s❦✈äärt✉s ❥❛ ❞✐s♣❡rs✐♦♦♥✿ ❑❡s❦✈äärt✉s EX = 0q +1p = p ❉✐s♣❡rs✐♦♦♥✿ DX = EX 2 − (EX)2 = p − p2 = p(1 − p) = pq ✷✳ ❇✐♥♦♦♠❥❛♦t✉s❡ ❦❡s❦✈äärt✉s ❥❛ ❞✐s♣❡rs✐♦♦♥✿ ❑❡s❦✈äärt✉s✿ EX = np ❉✐s✲ ♣❡rs✐♦♦♥✿ DX = npq ✸✳ ●❡♦♠❡❡tr✐❧✐s❡ ❥❛♦t✉s❡ ❦❡s❦✈äärt✉s ❥❛ ❞✐s♣❡rs✐♦♦♥✿ ❑❡s❦✈äärt✉s✿ EX = 1−q = p ❉✐s♣❡rs✐♦♦♥✿ DX = p2
♠✐❧❧❡ ♠õ❥✉ ♦♥ ✈ä❤❡tõ❡♥ä♦❧✐♥❡✳ ❚õ❡♥ä♦s✉s ❛✈❛❧❞✉❜✿ P {X = k} = λk! e−λ k ❖♠❛❞✉s❡❞✴r❡❡❣❧✐❞ ✶✳ ❇❡r♥♦✉❧❧✐ ❥❛♦t✉s❡ ❦❡s❦✈äärt✉s ❥❛ ❞✐s♣❡rs✐♦♦♥✿ ❑❡s❦✈äärt✉s EX = 0q +1p = p ❉✐s♣❡rs✐♦♦♥✿ DX = EX 2 − (EX)2 = p − p2 = p(1 − p) = pq ✷✳ ❇✐♥♦♦♠❥❛♦t✉s❡ ❦❡s❦✈äärt✉s ❥❛ ❞✐s♣❡rs✐♦♦♥✿ ❑❡s❦✈äärt✉s✿ EX = np ❉✐s✲ ♣❡rs✐♦♦♥✿ DX = npq ✸✳ ●❡♦♠❡❡tr✐❧✐s❡ ❥❛♦t✉s❡ ❦❡s❦✈äärt✉s ❥❛ ❞✐s♣❡rs✐♦♦♥✿ ❑❡s❦✈äärt✉s✿ EX = 1−q = p ❉✐s♣❡rs✐♦♦♥✿ DX = p2
<;z,
;r ,r) lo t= - '/,L,*,sv= 6 5(,,,9'-i -. )1,,,.s-.ro-.'' Jl U L= tsq.1. i),r:-= l5T -r, -- r -- ltt - b3b q'=- Ll:1.9,Q!.sr- i .-{;.rz *q'o" -= qg4,fi6-a ." ') ;) - .t./" &,'? + (" - t), 'Jb-l- A ) {J1, - (rlrt sl- " bZ,Q..,'i, AQ 1,0Q v rY'rn -lF-' "- r -- Or../< ttf= (a -tf.- = k'{ ' Lrl !, - (().r_{.,9, ii '( a, c , o ; iTi, O (tt c)y ,,) = -t,/1, if. qiv--.-"+oo*['' 44=o 1,+6 ?r r o=e.?/ t.! ='. '- /,/L t Q,QY = ;q6
;r ,r) lo t= - '/,L,*,sv= 6 5(,,,9'-i -. )1,,,.s-.ro-.'' Jl U L= tsq.1. i),r:-= l5T -r, -- r -- ltt - b3b q'=- Ll:1.9,Q!.sr- i .-{;.rz *q'o" -= qg4,fi6-a ." ') ;) - .t./" &,'? + (" - t), 'Jb-l- A ) {J1, - (rlrt sl- " bZ,Q..,'i, AQ 1,0Q v rY'rn -lF-' "- r -- Or../< ttf= (a -tf.- = k'{ ' Lrl !, - (().r_{.,9, ii '( a, c , o ; iTi, O (tt c)y ,,) = -t,/1, if. qiv--.-"+oo*['' 44=o 1,+6 ?r r o=e.?/ t.! ='. '- /,/L t Q,QY = ;q6
062+4(#*% 0(.'1+42"+4(#% (H%)"3C'% "#4.")1*% C'3.1% "2F643'0% H3(.% +-(1'% "#47 .")1*%)"3C'%&(&6)"+4(#1*% "#0%2'#+3")%(3C"#4B"+4(#?%%/+%-"1%4#0''0%5''#%0(#'% O H(3%+3"04+4(#")%-41+(3$%5"1'0%(#%2(#"42+?%%L'3'%4+%41%0(#'%"C"4#%H(3%"#%")+'37 #"+4M'%-41+(3$%5"1'0%(#%2(..6#42"+4(#? ! L41+(3$% 41% 616"))$% +-'% 1+(3$% (H% 2(#"42+% "1% +()0% 5$% +-'% ,4##'31?N% O :634#C%"%,"3%5'+,''#%%+,(%C3(6&1%4#%OC$&+*%+-'%P453"3$%(H%;)'8"#034"%,"1% 0'1+3($'0Q% 5'2"61'% (H% +-'% (6+2(.'% (H% "% ,"3% 4#% R63A'$*% 12-()"31% ,'3'% H(32'0% +(% "''% +(% O63(&'% "#0% +-61% +34CC'3% +-'% S'#"411"#2'?% % R-(1'% +,(% 'M'#+1%"3'%&3'1'#+'0%4#%+3"04+4(#")%-41+(3$%"1%4#240'#+")% 5$7&3(062+1%(H%+-'% R ,"31?% %/#% +-'% -41+(3$% (H% 2(..6#42"+4(#*% +-(1'% 'M'#+1% "3'% +-'% 4.&(3+"#+% 'M'#+1?%%R-'%M"34(61%,"31%"3'%T61+%H((+#(+'1%"5(6+%H"4)63'1%(H%2(..6#42"7 +4(#?%%%! P ! @-(%3'.'.5'31%(3%2"3'1%+-"+%+-41%C"#C%(H%+-6C1%2"&+63'0%+-"+%&4'2'%
d) keskmised püsikulud kasvavad. 18. Kui monopol müüb oma 100 - nda tooteühiku 35 krooni eest, siis tema piirtulu: a) võib olla nii suurem kui väiksem kui 35 krooni; b) on samuti 35 krooni c) on väiksem kui 35 krooni; d) on suurem kui 35 krooni. Kas alltoodud väited on tõesed? a) monopoli kasumit maksimeeriv kogus on 0M; õige b) optimaalse koguse korral saab monopol majanduskasumit, mida kajastab BAFG; õige c) koguse 0R korral on majanduskasum võrdne nulliga; õige d) koguse 0Q korral ei saa monopol kasumit; vale e) kasumit maksimeeriv toodangu hind on QJ; vale f) koguse 0M korral mõõdab firma muutuvkulusid pindala 0CHM; vale g) ühiskonna seisukohalt oleks soovitav, et monopoli toodangu maht oleks suurem kui 0M õige 20. Monopoli: a) kogutulukõver on positiivse tõusuga sirgjoon, kuna firma toodangu maht ei sõltu hinnast; b) piirtulukõver asub ülalpool nõudluskõverat, kuna iga hinna langus mõjutab kogu müügikogust;
<#g#]x"#K## ###
annaabi.ee 
