Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"0ni" - 7 õppematerjali

Kalaan
12
odp

Kalaan

Poegade eest hoolitsevad ning neid toidavad ja õpetavad üksnes emased saarmad. Emased saarmad kaitsevad poegi rünnates neid, kes poegadele lähenevad, raevukalt. Aitäh kuulamast! Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Kalaan http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/03/Leefgebied_zeeotter.jpg http://www.factzoo.com/sites/all/img/mammals/mustelid/group-raft-sea-otters.jpg http://2.bp.blogspot.com/-4dT4vuWQCFU/T-KsWqK-0nI/AAAAAAAADqY/2ywQmadb5qk/s400/sea+otter6.jpg http://cache.desktopnexus.com/thumbnails/554227-bigthumbnail.jpg http://english.cri.cn/mmsource/images/2013/01/30/1307otter1301302.jpg http://i.kinja-img.com/gawker-media/image/upload/s--ICvOxR4y--/18xyfbuqeisq0jpg.jpg http://assets.worldwildlife.org/photos/3191/images/blog_show/otter.jpg?1356831572 http://mfrost.typepad.com/cute_overload/images/2007/06/14/otter3.jpg

Bioloogia → Bioloogia
3 allalaadimist
Eesti vabariik
8
doc

Eesti vabariik

Eesti tähtsamad tööstusharud olid tekstiili-, keemia-, toiduainete-, metalli-, paberi-, puidu- ja nahatööstus, samuti mineraalainete töötlemine; toodeti lennukeid, võidusõidupaate, raadioaparaate ja moodsaid sidevahendeid, külmutusseadmeid ning elektrimasinaid. Suuremaid investeeringuid Eesti tööstusse tegid Saksa, Briti ja Skandinaaviamaade ettevõtjad. Mõnes tööstusharus oli väliskapitali osa domineeriv. Tööstuse osakaal rahvatulus ulatus 1938. aastal 32%ni.0ni. 5 Põllumajandus Eesti talu keskmine suurus oli 23 hektarit, töö tehti enamasti oma perega, alalist palgatööd kasutati vähe. Põllumajanduse juhtiv haru oli loomakasvatus, eriti piimakarjakasvatus; kultuurrohumaade pindala kasvas aastatel 1913­1940 enam kui 18 korda. Talunike tugev esindatus parlamendis Põllumeeste kogude näol tagas põllumajanduse tsentraalse toetamise, riik monopoliseeris või, liha

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
42 allalaadimist
Elekter ja optika
11
doc

Elekter ja optika

Lõpmata pikk solenoid on sümmeetriline mistahes tema teljega risti oleva tasandi suhtes. Selle tasandi suhtes sümmeetrilised paarikaupa võetud keerud tekitavad välja, mille magneetiline induktsioon on risti tasandiga. Solenoidi magnetiline induktsioon on Bldl=12 Bldl=Bl = 0nli= 0nli (B on magn indukts lõigul 1 ­ 2, l on lõigu pikkus; n on solenoidi keerdude arv pikkusühiku kohta, i on voolutugevus solenoidis) => B= 0ni. Magnetiline induktsioon väljaspool lõpmata pikka solenoidi on null ja seespool kõikjal ühesugune. Magnetväli on homogeenne ja täielikult suletud solenoidi sisemusse. 14. Magnetväli aines. Kui vooluga juhid asetsevad mingis keskkonnas, siis magnetväli muutub oluliselt. Põhjuseks on see, et iga aine on magneetik, st võimeline magnetvälja toimel omandama magnetmomenti (magneetuma). Magneetunud aine tekitab magnetvälja B', mis liitub vooludest tingitud magnetväljale B 0. Koos

Füüsika → Füüsika
135 allalaadimist
Soojustehnika eksamiküsimused-vastused
19
doc

Soojustehnika eksamiküsimused (vastused)

D ­ Läbilasketegur, kui suure osa kiirgusest keha läbi laseb. Qa/Qo+Qr/Qo+Qd/Qo=1 , A+R+D=1 68. Soojuskiirguse põhiseadused. Keha mustusastme mõiste. Millest oleneb mustusastme väärtus. 1) Planci seadus: Planc määras teoreetilise musta keha spektraalse kiirgusintensiivsuse sõltuvuse keha temperatuurist ja lainepikkusest ja seda kujutab hästi daigramm vihikus. Järeldused sellest: tempi suurenemisel kiirgusintensiivsus suureneb, kuni saavutab maksimumi ja siis väheneb kuni 0ni. Temp tõusul kiirgusintensiivsuse maksimum nihkub lühemate lainepikkuste poole. 2) Stefan-Boltzmani seadus: Absoluutselt musta keha kiirgusintensiivsus on võrdeline abs. Temperatuuri neljanda astmega. 3) Kirchhoffi seadus: Kõikide kehade kiirgusvõime ja neeldumisvõime suhe E1/A1 ühesugustel temperatuuridel on võrdne ja võrdub seejuures absoluutselt musta keha kiirgusintensiivsusega. Kiirgusintensiivsuse ja absoluutselt musta keha kiirgusintensiivsuse suhet nimetatakse mustusastmeks

Energeetika → Soojustehnika
775 allalaadimist
Soojustehnika eksami küsimuste vastused
19
doc

Soojustehnika eksami küsimuste vastused

D ­ Läbilasketegur, kui suure osa kiirgusest keha läbi laseb. Qa/Qo+Qr/Qo+Qd/Qo=1 , A+R+D=1 68. Soojuskiirguse põhiseadused. Keha mustusastme mõiste. Millest oleneb mustusastme väärtus. 1) Planci seadus: Planc määras teoreetilise musta keha spektraalse kiirgusintensiivsuse sõltuvuse keha temperatuurist ja lainepikkusest ja seda kujutab hästi daigramm vihikus. Järeldused sellest: tempi suurenemisel kiirgusintensiivsus suureneb, kuni saavutab maksimumi ja siis väheneb kuni 0ni. Temp tõusul kiirgusintensiivsuse maksimum nihkub lühemate lainepikkuste poole. 2) Stefan-Boltzmani seadus: Absoluutselt musta keha kiirgusintensiivsus on võrdeline abs. Temperatuuri neljanda astmega. 3) Kirchhoffi seadus: Kõikide kehade kiirgusvõime ja neeldumisvõime suhe E1/A1 ühesugustel temperatuuridel on võrdne ja võrdub seejuures absoluutselt musta keha kiirgusintensiivsusega. Kiirgusintensiivsuse ja absoluutselt musta keha kiirgusintensiivsuse suhet nimetatakse mustusastmeks

Energeetika → Soojustehnika
61 allalaadimist
Majandusharudest ja transpordist
6
rtf

Majandusharudest ja transpordist

s a d a m a akvato oriu mid m a d ala d, mi s limit e erib la ev a d e s u uru s e ja v e o s e m a h s u ur vajalik e s ü v e n d u st ö ö d e m a ht n õ u d min e v e o st e o s a s ül eta b p akku mi s e Rongiliiklus Eestis S õitjat e arv ka s v a s rau dt e el 2 0 0 7. a a stal 2, 6 % v õrra ja jõu 0 0 0ni. S di s 5õitjak 4 41 äiv e ka s v a s is e gi ro hk e m ­ 6,2 % , mi s n äita b m õ nin g a st s õitud e pik e n e mi st. Üh e k s p õ hju s e k s o n ron giliini töö P et er buri s u u n al. Mo skva liini k

Geograafia → Geograafia
9 allalaadimist
Exeli õpetus
91
doc

Exeli õpetus

Tehted kuupäevadega Näide1: Kuupäev 3 päeva hiljem =TODAY()+3 Näide2: Kuupäev 3 kuud hiljem =DATE(YEAR(TODAY()); MONTH(TODAY())+3;DAY(TODAY())) Näide3: Kõne maksumus 5sek täpsusega · Sekundeid arvestatakse ainult 5 kaupa. · Vajadusel ümardatakse sekundid lähimale 5jaguvale arvule. · Kõne kestvus sisestatakse · =Second() leiab sekundite arvu. · =Minute() leiab minutite arvu. · =Ceiling() ümardab arvu 5 või 0ni. · Seejärel leitakse kõne hind. Sekundi maksumus: 0,01 kr Maksmisele kuulub Kestvus Minutid Sekundid Maksumus 00:01:08 1 10 0,70 kr 00:02:03 2 5 1,25 kr 00:01:47 1 50 1,10 kr =CEILING(SECOND(C36),5)

Informaatika → Informaatika
215 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun