Ca 30cm Intensiivne päikesekiirgus Kuivus ning üleujutused madalametes kohtades Looniitude pindala vähenemise põhjused majandamata jätmine, mille tulemuseks on kinnikasvamine metsastamine ENSV ajal täisehitamine Väetamine õhusaaste Looniitude säilitamine Pindala on eestis aasta- aastalt aina kahanenud Vajalik regulaarne raie ja karjatamine Karjatamiskoormus võiks olla ca 0.2- 1.0 loomühikut hektari kohta 1900. aastal oli pindala 50 000ha Tänapäeval kahanenud 8000ha Tähtis koosluse säilitamine Natura 2000 Rahvuspargid Täname kuulamast!
· Kasutatakse proteiini-rikaste toitude valmistamisel · Suurimad kasvatajad on Hiina, Kanada, India, Saksamaa, Prantsusmaa Ajalugu Mõnedel andmetel kasvatati rapsi Lõuna-Aasias ja Vahemeremaades juba ligi 6000 aastat tagasi Esimest korda esineb inglise keelses ajaloos 14. saj. lõpus 1973 hakati Kanadas rapsi reklaamima Algab sordiaretus- 1968 (0-sort); 1974 (00-sort); Kasutus · Söödaks · Õli · Biodiisel; määrdeaine; värvid; lakid Olukord Eestis · 2007: 70 000ha 2010: 98000ha; 129 600t; 1322kg/ha 2011: 89000ha; 135 300t; 1550kg/ha TÄNAN KUULAMAST!
liigirikkust. Suure liigifondi olemasolu ehk ümbruskonna elustiku suur liikide arv Puisniitude säilitamine Kestev niitmine Võsastumise piiramine Ei tohiks ülesse harida põllumaaks Karjatadda vähem Tingimuste muutmine Hooldamise lõpetamine- Metsastumine, võsastumine Rohustu muutumine kõrgeks, lopsakaks ja liigivaeseks Varise ja kuluhulga järsk tõus 800ha=0,017%(1999) VS 800 000ha=17%(1900) Puisniitude kaitse Nederma puisniit kuulub Nedrema looduskaitseala koosseisu. Pool-looduslik kooslus On sobivad pinnasega väga paljudele hein taimedele, kui ka osadel puuliikidele. (nt. punane aruhein, arukask) Pakub elupaika paljudele kaitse all olevatele putukaliikidele (nt. mosaiikliblikas, eremiitpõrnikas ) Puisniidu toiduahel Härghein Luha pisitigu Kiivitaja Kährik Rühmasisene tööjaotus
puistud tormihellad. Kuivendusjärgse esimese põlvkonna puistutes kasvab sookaske, sangleppa. Alusmets- paakspuu, toomingas, pihlakas. Alustaimestik- sarnane arumetsade jänesekapsa kkt-ga. Kõdusoometsade pindala 15%. Metsakuivendus Soostumisprotsess on Eesti aladel aoodustatud. Aastane sad hulk on võrreldes aurumisega suur. Intensiivsema (mehhaniseeritud) metsakuivendusega alustati Eestis eelmise saj 50-ndatel aastatel. 2010. a kuivendatud metsamaa pind Eestis ca 680 000ha, sellest riigimetsas ca 450 000ha. Kuivendamise pos mõju metsamajandusele (kasvatusele): • puude kasvutingimuste paranemine, selle tulemusena suureneb puiduproduktsioon • võimaldab metsi paremini majandada st paraneb juurdepääs metsadele, sest iga kuivendussüsteemiga kaasneb ka metsateede ehitus Tänapäeval uusi kuivendussüsteeme reeglina ei planeerita, sest 1. kuivendamine on majanduslikult väga kulukas 2. keskkonnakaitsjate suur vastasseis Metsatakseerimine
põllumaaks muuta[12]. Ka Indoneesia transmigratisooni programm, mille käigus toodi Kalimantanile ligi 300 000 inimest, on aidanud kaasa metsade hävimisele. Selleks, et migrantidele eluaset pakkuda muudeti Kalimantanil 300 000 hektarit metsa põllumaaks. Keskkonnaspetsialistide nõuandeid ignoreerides hakati kuivendama ka turbarabapinnasel kasvavaid metsasid, et luua riisipõlde. Loodi ligi 4500km kuivenduskraave, mille tõttu hävis kokkuvõttes ligi 15 000ha metsa, kuhu ei olnud hiljem võimalik ka riisipõlde rajada[1]. 4.3. Metsade raie mõju loodusele Metsade ulatuslik raie tekitab Kalimantanil väga palju probleeme. See ohustab veelgi juba väljasuremisohus liike nende elupaikade hävitamisega, suurendab kliima soojenemist, CO2 emissioone ja üleujutuste ja erosiooni ohtu. Kalimantan on praegu koduks paljudele liikidele, kes on tõsises hävimisohus ja keda mujal maailmas ei leidu
esimesel poolel asendada täieliku vabaturuga. Ületootmise tõttu soodustatakse teravilja ja söödataimede külvipinna vähendamist või nende asendamist teiste kultuuridega. Põllumajandus on arenenud eeskätt Götalandis ja Svealandis ning eriti äärmises lõuna osas Skanes. Alates 1930 aastast on talude arv ja külvipind vähenenud, kuid kogusaak kõrge saagikuse tõttu (1991.a.talinisu 60ts/ha, kartulit 276ts/ha) suurenenud. 1992 oli Rootsis talusid 91 850 ja haritavat maad 2 768 000ha. Põhitootmisharud on liha-piimakarjandus ja seakasvatus. 1992 oli Rootsis 1.7 milj veist, 2.1 milj siga, 447 000 lammast ja 6.6 milj lindu, toodeti 3,2 milj tonni piima, 63 000 tonni võid ja 115 000 tonni juust. Taimekasvatuses on esikohal söödataimed, järgnevad suhkrupeet, teravili, kartul ja raps. Tavaline Rootsi talu on hästi mehhaniseeritud pereettevõte. Paljudes taludes om peale põllumajanduse ka muid talualasid , pmt kalandus ja metsandus
annaabi.ee 
