Kirjavahemärgid Lausete abil väljendame ning vormindame oma mõtteid. Selleks et mõte saaks kirjapildis selgelt väljendatud, peame kasutama kokkuleppelisi lausete liigendamise vahendeid milleks on kirjavahemärgid. KOMA Komadega eraldatakse lihtlauses järgmised osad: 1) järellisand, nt Ott, vastne üliõpilane, ei olnud pikkade loengutega veel harjunud. Kui järellisand on omastavas käändes, pannakse koma ainult lisandi ette, nt Otti, vastse üliõpilase elupaigaks oli ühiselamu NB! Komaga ei eraldata kui-lisandit, nt Jaan Krossi kui üht parimat ajalooliste romaanide autorit tunneb vist iga eestlane. 2) omadussõnad järeltäiendina, kui neid on lauses rohkem kui üks, nt Töömees, aus, usin, lahtiste kätega, saab tööd eramaja remontimisel 3) koondlause korduvad liikmed (Koondlause on lihtlause, milles korduvad ühesuguse funktsiooniga sõnad) nt Ott kollektsioneerib liblikaid, postmarke, lauljate pilte ja vanu triikimislaudu. Käisime koos kohv...
Punkt pannakse 1. Rooma numbri järele kirjutatakse punkt , mis tähendab esiteks , teiseks , kolmandaks . 2. Tekstis ilma punktita mingil põhjusel eksitada võivate mitmest sõnast moodustatud lühendite vahele : s.o , s.t , v.a 3. araabia numbriga kirjutatud järgarvsõna järele kirjutatakse punkt . 4. Väitluse järele : Vanamees vahtis vareseid . 5. Tundide ja minutite , meetrite ja sentimeetrite , kroonide ja sentide eraldamiseks . Kell 21.15 viskas oda 74.16 , kurgikilo 34.50 . Punkti ei panda : 1.Eraldi reana seisva pealkirja ja allkirja järele , nagu nt kirjandite pealkirjad ( kui seal lõpus juba ei ole mingit lause lõpumärki ) . 2.Üldkasutatavate lühendite järele : jt , jne , jms . Koma nõuavad enda ette sidendid : 1.aga , kuid , ent , vaid , sest , järelikult ,...
Kirjavahemärgid Punkt Punkt pannakse (selle järel üks tähekoht tühikut): Väitelause järel. nt. Vanamees vahtis vareseid. Araabia numbriga kirjutatud järgarvsõna järele. nt. 9. (üheksas) Rooma numbri järele. nt. I. (esiteks) Tühikut ei jäeta sisepunkti puhul: Tekstis ilma punktita mingil põhjusel eksitada võivate juhulühendite järele. nt. e.m.a (enne meie aega) Järgarvu täpsustamisel tähega. nt. 6.a klass Läbinisti araabia numbritega kirjutatud kuupäevades. nt. 18.12.94, 08.02.2000 Tundide ja minutite, kroonide ja sentide, sporditulemuste ka meetrite ja sentimeetrite eraldamiseks. nt. kell 21.15, kurgikilo 4.50, viskas oda 74.16 Punkti ei panda: Eraldi reana seisva pealkirja ja allkirja järele. üldkasutatavate lühendite järele. nt. kr (kroon) Koma Komadega eraldatakse järgmised lauseosad: Järellisand. nt....
Suur, väike algustäht · Lausealgused kirjutatakse suure algustähega · Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja ...
Suur, väike algustäht · Lausealgused kirjutatakse suure algustähega · Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja ...
Hirsjärvi, Sirkka; Remes, Pirkko & Sajavaar, Paula. 2004. Uuri ja kirjuta. Konspekt I Uurimus ja uurimusest kirjutamine Uurimistöö on oma loomult tsükliline, etapiviisiline; pidev protsess; protsess, mida võidakse alustada peaaegu millisest kohast tahes; protsess, mis suunab tehtud valikuid korduvalt analüüsima (uurimistöö spiraal). (Hirsjärvi, S; Remes, P & Sajavaara, P. 2004: 15) Uurimine on alguse saanud inimlikust praktikast, sest alati ei pruugi meie teadmised kindlad olla. Näiteks võime me vaadelda mõnda asja subjektiivselt, ning läbi selle takistame teiste teadmiste mitmekülgset hankimist. Võime ka jääda seisukohale, et argimõtlemine on kergem ja meil on välja kujunenud autoriteedid, mis takistavad meil asjale objektiivselt läheneda. Kuid vaatamata oma välja kujunenud teadmistele esineb argielus probleeme, mida ei saa lahendada olemasolevate teadmiste põhjal. Teaduslik teadvus aitab vabaneda tavapärastest mõtlemisharjumustest. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
