Edvard Hagerup Grieg Elulugu Edvard Hagerup Grieg oli romantismiajastu norra helilooja ja pianist, Norra rahvusliku muusika rajaja, kelle kuulsamad teosed on "Peer Gynt" ja klaverikontsert a-moll. Griegi esivanemad pärinesid Sotimaalt. Isa oli tal Briti konsul Bergenis ning ema andekas pianist ja luuletaja. Ema õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks ning 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal astus ta Leipzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862. Grieg suundus 1863. aastal Kopenhaagenisse, kus ta viisitas mitmeid Hans Christian Anderseni luuletusi, samal ajal õppides kompositsiooni. Taanis kohtus ta norra helilooja Rikard Nordraakiga, kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu. Sõprus katkes Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas teose "Leinamarss Nordraaki mälestuseks". Siit alates pühendus Grieg täielikult norra rahvusmuusika...
Edvard Hagerup Grieg (1843- 1907) Lapsepõlv: Griegi esivanemad pärinesid Šotimaalt ning nende perekonnanimi oli Greig. Griegi vanaisa olevat põgenenud Šotimaalt pärast 1746. aasta Cullodeni lahingut ning jäi püsivalt Taani alles 1770. aastal, hakates Bergenis äri ajama. Griegi ema oli andekas pianist ja laulja ning isa Briti konsul Bergenis, kuid tegeles ka heliloojana. Õpingud ja töö: Ema õpetas pojale juba varakult selgeks klaverimängu ja juba 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal astus Grieg Norra viiulimängija Ole Bulli õhutusel Leipzigi kontservatooriumi, mille ta lõpetas aastal 1862. Leipzigi konservatooriumis õppis ta muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverit. Taanis jätkas ta kompositsiooniõpinguid taani helilooja Niels Gade juhendamisel. Eraelu: 1867. aastal naitus Grieg oma nõo Nina H...
Ole Bull ja Edvard Greig (1810-1880) (1843-1907) Ole Bornemann Bull (1810-1880) Ole Bornemann Bulli elulugu Sündis 5. veebruaril 1810 Bergenis Ta oli vanim 10-st lapsest Isa lootis, et temast saab minister, aga ta ise tahtis saada muusikuks 4-5 aastaselt võis ta mängida kõiki laule, mida ta oli oma emalt viiulil kuulnud 9 aastaselt mängis ta esimest korda viiulit Bergensis ja oli sealses orkestris solist 18 aastaselt läks ta Cristiania ülikooli Ta liitus muusika lütseumiga, mille direktor ta hiljem oli O.Bull sõitis Pariisi, kus ta sai väga kuulsaks andes tuhandeid kontserte Arvatavasti on ta teinud rohkem kui 70 tööd, kuid ainult 10 neist tuntakse Tal oli naine ja 6 last, ühe naisega oli isegi salajases abielus Ta sai läbi ka Edvard Griegiga ja Franc Lisztiga Tuntuim teos on Sæterjentens Søndag Vajalik...
Edward Grieg Edvard Hagerup Grieg (15. juuni 1843 Bergen – 4. september 1907 Bergen) oli romantismiajastu norra helilooja ja pianist, Norra rahvusliku muusika rajaja, kelle kuulsamad teosed on "Peer Gynt" ja klaverikontsert a-moll. Isa oli Briti konsul ja ema oli andekas pianist ja luuletaja. Ema õpetas Edwardile klaverimängu varakult. 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal astus ta tuntud Norra viiulimängija Ole Bulli õhutusel Leipzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862. Õppeasutuses õppis Grieg muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverit. 1863. aastal läks Kopenhaagenisse, kus jätkas ta kompositsiooniõpinguid taani helilooja Niels Gade juhendamisel. Taanis kohtus ta norra helilooja Rikard Nordraakiga, kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu. Sõprus katkes Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas teose "Leinamarss Nordraaki mälestuseks". Siit alat...
Edvard Grieg Kadri Lepik II kursus (1843- 1907) Eluloost Edvard Grieg sündis 1843. aastal Norras, kui valdavalt oli romantismiajastu. Ta oli tuntud kui väga andekas pianist ja eelkõige helilooja. Tema sünnilinn on Bergen ning täpsemalt sündis ta 15.juunil. Kuigi ta ise sündis Norras, siis tema juured ei ole siiski pärit sealt. Nimelt on ta esivanemad pärit hoopiski Sotimaalt ning Edvardi vanaisa perekonnanimi oli Grieg, kust tuleneb ka tema nimi. Kui 1746.aastal leidis Sotimaal aset Cullodeni lahing, siis Edvardi vanaisa põgenes Sotimaalt ning rändamise järel jäi ta 1770.aastal alaliselt Norra elama, kus lõi ka oma äri. E.Grieg kasvas üles muusikute peres- tema isa oli helilooja ning samal ajal ka Briti konsul Bergenis. Ta ema Gesine B. Hagerup seevastu oli Edvardi üheks esimeseks klaveriõp...
Edvard Hagerup Grieg (1843-1907) Faktid Norra helilooja ja pianist Norra rahvusliku muusika rajaja Tõeline romantik, aga ka müstik Elu jooksul juba saavutas ülemaailmse tuntuse Kodumaal peeti teda keskpäraseks Biograafia Isa- Briti konsul Bergenis Ema- andekas luuletaja ja pianist 12 aastaselt komponeeris ise 1858-1862 Leipzigi konservatoorium Rikard Nordraak - "Leinamarss Nordraaki mälestuseks" Liszt 1880-1882 Bergeni Filharmoonia Orkestri muusikajuht 1903. a. Mängis Pariisis oma klaverimuusikat üheksale grammofoniplaadile Looming 140 soololaulu Klaverisonaadid Klaverikontsertid Kammermuusika Teosed "Klaverikontsert a-moll" Klaveritsükkel- "Lüürilised palad" Orkestriteos- "Sümfoonilised tantsud" Süit- "Peer Gynt" "Norra tantsud" "Pöialpoiste rongkäik" Tänan tähelepanu eest!
Edvard Hagerup Grieg (15.06.1843 - 4.09.1907) Norra rahvusliku ärkamisaja laulik, kes suutis tõsta norra muusika Euroopa klassikalise kunsti tasemele. Oli mitmekülgne muusik : helilooja, pianist, dirigent, pedagoog. ELU Sündis 15.juuni 1843 Bergenis, oli romantismiajastu norra helilooja ja pianist, Norra rahvusliku muusika rajaja. Esimeseks õpetajaks oli ema, kes õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks ning 12aastaselt alustas Grieg iseseisvalt komponeerimsiega. 1858. aastal astus Leipzigi konservatooriumi, kus õppis muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverti ning õppeasutuse lõpetas aastal 1862. Andis edukaid klaverikontserte kodumaal, kuid 1863 siirdus Kopenhaagenisse, kus viisistas mitmeid H. C. Anderseni luuletusi, jätkas ka kompositsiooniõpinguid. Taanis kohtus ka norra heliloojagaga (Rikard Nordraak) kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu. Kuid sõprus lõppes Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas teose "Leinamar...
Johannes Brahms (7. mai 1833 Hamburg 3. aprill 1897 Viin) oli saksa helilooja, pianist ja dirigent. Tema viljakaim loomeperiood möödus Viinis, kus ta kujunes väljapaistvaks sümfoonikuks.Brahms'i looming on põhiolemuselt tõsine, kuid seal leidub ka rohkesti tantsulist muusikat. Looming: Sümfoonilised teosed: · 4 sümfooniat · Sümfoonia nr.1 c-moll op.68 · Sümfoonia nr.2 D-duur op.73 · Sümfoonia nr.3 F-duur op.90 · Sümfoonia nr.4 e-moll op.98 · variatsioonid Haydni teemale · 2 serenaadi · Serenaad nr.1 D-duur (1857) · Serenaad nr.2 A-duur (1859) · 2 avamängu · ,,Akadeemiline" op.80 (1880) · ,,Traagiline" op.81 (1880) · 4 kontserti · Klaverikontsert nr.1 d-moll (1859) · Klaverikontsert nr.2 B-duur (1881) · Viiulikontsert D-duur op.77 (1878) · Kontsert viiulile ja tsellole a-moll op.102 (1887) Klaveriteosed: · 3 sonaati · 5 variatsioonitsüklit ...
· Mis on: Avamäng- Avamäng jaotub tempolt kui ka põhiplaanilt kolmeks.Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chop...
· Mis on: Avamäng- Avamäng jaotub tempolt kui ka põhiplaanilt kolmeks.Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chop...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
