ESTLINK - Eesti ja Soome vaheline alalisvoolukaabel Catreen Lepik ja Sarah Raichmann Elektrivool Vahelduvvool Alalisvool Voolutugevus ja suund muutuvad ajas AC – alternating current Voolutugevus ja suund ei muutu Toodetakse vahelduvvoolugeneraatoriga ajas DC – direct current Toodetakse galvaanielemendis või alalisvoolugeneraatoriga Galvaanielement - elektroivoolu a...
soojendamiseks kuluv energia valemiga : Q=I(ruudus) R t , kus I on voolutugevus, R on juhtmete takistus ja t on aeg. Ülekandeliini takistust oluliselt vähendada on praktiliselt väga raske, mistõttu tuleb vähendada voolutugevust. Et elektrivoolu võimsus võrdub voolutugevuse ja pinge korrutisega, tuleb võimsuse säilitamiseks tõsta pinget ülekandeliinides. Mida pikem on ülekandeliin, seda kõrgemat pinget tuleb kasutada. Elektrijaamadesse paigaldatakse pingekõrgendustrahvod, mis tõstavad pinget liinis nii mitu korda kui mitu korda vähendavad voolutugevust. Elektrienergia vahetuks tarbimiseks tuleb liini teises otsas pinged madaldada pingemadaldustrahvode abil. Tavaliselt muudetakse pinget mitmes järgus. Kõrgepingeliinides on pinge sadades kilovoltides, aga tarbimiseks on pinget
elektrijaamadest tööstusettevõtetesse (joon.1.1). (joon.1.1) Rajoonielektrijaamade elektervarustuse skeem. Elektrienergiat kantakse teatavasti suurtele kaugustele üle kõrgepingega, mille tõttu väheneb märksa energiakadu liinis. Et aga pinge generaatori väljundis tavaliselt ei ületa 20 kV, seatakse liini alguses üles pingekõrgendustrafod, mis tõstavad vahelduvpinge vajaliku kõrguseni. Pinge peab olema seda kõrgem mida pikem on ülekandeliin ja mida suurem on ülekantav võimsus. Näiteks on vajalik 100 MW võimsuse ülekandeks 1000 km kaugusele ligikaudu 500kV-st pimget. Elektrienergia jaotuse kohtades tarbijate vahel seatakse üles pingemadaldustrafod, mis vähendavad pinge vajaliku suuruseni, näiteks 6 kV-ni ja lõpuks vähendatakse pinge veel kord elektrienergia tarbimispaikades madaldustrafode abil 127, 220 või 380 voldini ning juhitakse vahetult elektritarbijateni ettevõtetes või eluruumides.
12)Mida iseloomustab tarbija või ahela võimsustegur? Ahela võimsustegur on aktiivvõimsuse ja koguvõimsuse suhe, mis ühtlasi iseloomustab ka siinuselise pinge ja voolu vahelist suhtelist ajalist nihet perioodis ehk nihkenurka. Kui ϕ = 1cos , on tegemist puhta aktiivenergiaga ning reaktiivenergia edastamist liinis ei toimu. Kui ϕ < 1cos , suureneb ahela vool reaktiivenergia ümberlaadimise tõttu. 13)Miks on vajalik süsteemi ülekandeliin – tarbija võimsusteguri parandamine? Võimsusteguri parandamine võimaldab kasutada väiksemaid trafosid, lülitusseadmeid ja kaableid, vähendab võimsuskadusid, pingelangu ja elektriarvet . 14)Mida iseloomustab vahelduvvooluahelas aktiiv-,ja reaktiivvõimsus? Võimsuskolmnurk. Aktiivvõimsus P on keskmine võimsus perioodi kohta. Aktiivvõimsus on vahelduvvoolu võimsuse see osa, mis muutub kas soojuseks, mehaaniliseks tööks või salvestub keemilise energiana
Elektrijaamad 1.Elektrijaamades kasutatavate katelde liigitus Energeetilisel aurukatlal on järgmised põhilised osad: - Kolle - Põletid - Küttepindade puhastusseadmed - Aurustusküttepinnad - Auruülekuumendi - Auruvaheülekuumendi - Toitevee eelsoojendi - Ökonomaiser - Õhueelsoojendi Katlaid liigitatakse kontstruktsiooni järgi, millest enamus katlaid on ekraantüüpi püstveetorukatlad. Katlaid liigitatakse selle jägi, millist kütust katel kasutab tahke, gaasiline, vedel. Vee liikumise iseloomu alused aurustusküttepindades jaotatakse katlaid aga järgmiselt: - Vabaringlusega katel - Mitmekordse sundringlusega katel - Otsevoolukatel Vabaringlusega ja mitmekordse sundringlusega katlad on trummelkatlad. Vabaringlusega kateldes (a) ringleb vee-aurusegu vee ja auru tiheduste erinevuse tõttu, mitmekordse sundringlusega (b) kateldes aga ringluspumba toimel. Otsevoolukateldes (c) pumpab vee ja auru läb...
ühendamine koormusega läbi trafo. Sobiv, kui koormuseks on (väikese võimsusega) valjuhääldi, kahejuhtmeline sümmeetriline ülekandeliin vms. Kui trafo ülekandetegur (mähiste keerdude suhe) on n, siis takistus transformeerub ülekandeteguriga n2. Trafode
Terminoloogia: Elektripaigladis- üksteisega ühendatud elektriseadmete ja juhtide teatud otstarbega ja kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt: ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Sellesse kuuluvad ka elektrienergia salvestus seadmed nagu akupatarei, kondensaatorid jm salvestatud elektrienergia allikad. Elektripaigladiseks on nt: elektrijaam, elektrivõrk, jaotusvõrgu piirkond, alajaam, ülekandeliin aga ka madalpinge kilp koos väljuvate fiidritega->toiteliin, tootmis hoone elektriseadmed jms. Elektriseadmed: Elektriseade on elektrienergia tootmiseks muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud elektrilisi või elektroonilisi komponete sisaldav seade. Käit- igasugune sealhulgas töötoiminguid sisaldav tegevus elektripaigaldise talitluses hoidmiseks see hõlmab selliseid toiminguid nagu lülitamised nagu lülitamised, juhtimine,
Ei koti kas teine paketid kätte ka saab ehk ei kontrolli nende kohalejõudmist. Paketid pannakse lihtsalt teele ja loodetakse parimat, ehk et nad kohale kõik jõuavad. UDP saadab pideva andmevoona andmeid (näiteks video ülekanne, mobiiltelefon). 8. Kanalikommutatsioon ja pakettkommutatsioon, paketi pikkus Kanalikommutatsiooni – garanteeritud side kiirus ja omadused. Kui andmevahetus lõppeb siis ressurss vabastatakse. Füüsiline ülekandeliin on pühendatud kahe osapoole vahelisele andmesidele kogu sideseansi vältel. Sideseanss jaguneb faasideks: ettevalmistuse faas kanali seadistamiseks, mida mööda võrk reserveerib igas sõlmes vajalikud ressursid kanali loomiseks ja ülalpidamiseks; keskmine faas, mille ajal andmete ülekanne aset leiab; lõppfaas, mil ühendus katkestatakse ja vabastatakse reserveeritud ressursid.
Oletame näiteks, et meil on vaja mikrofonist tulev helisignaali elektriline üleskirjutus edasta- da juhtme kaudu teises linnas asuvasse kõlarisse. Mikrofon väljastab elektrilise analoogsig- naali (vt. joonis 2), see tähendab, elektriline signaal vastab üks-ühele membraani võngete- le. Analoogsignaal on võrdlemisi tundlik mitmesugusele mürale (vt. joonis 3, aga kui algne 5 signaal on piisavalt tugev (võimendatud) ja ülekandeliin kvaliteetne, pole müra väga suur probleem. Paneme tähele, et teises linnas võimendamisest ei ole kasu, kuna müra võimen- dub samuti (vt. joonis 4). hälve hälve hälve aeg [ms] aeg [ms] aeg [ms] Joonis 2. Analoogsignaal Joonis 3. Mürane Joonis 4. Võimendatud
Tekib üha suurenev veresoonte ja närvide kompressioon ja sellega vereringehäire (isheemia). See võib mitteravimise korral kaasa tuua jäseme kaotuse. Seda vigastust esineb tihti elektrivooluga seotud õnnetuste juures. Teraapia: kirurgiline – fastsia lõhestus. Vigastus elektrivoolu toimel Eristatakse madalpingega seotud õnnetusi (kuni 1000 volti, majapidamises) ja kõrgepingega seotud õnnetusi (üle 1000 V, ettevõte, elektri ülekandeliin, raudteed, välk jne). Madalpinge (< 1000 V, majapidamises) Siin on esiplaanil põletused elektrivoolu sisenemis- ja väljumiskohtadest – voolumärgid. Järgnevalt tuleb arvestada südame rütmihäirete tekkimisega. Need võivad tekkida ka mõne aja pärast. Seetõttu tuleb elektrivoolu ohvreid jälgida 24–48 h kardiomonitooringu abil. Kui elektrivoolu mõju kestab, võib tekkida lihaste kokkutõmbumine (tetaania). Voolujuhtmest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
