Füüsika on teadus, mis uurib
loodust. Tänu füüsikale saame selgitada enda ümber toimuvaid
protsesse, kuna enamus, millega tegeleme ongi seotud füüsikaga.
See teadus jaguneb omakorda harudeks,
kuhu kuuluvad mehhaanika ,
akustika, termodünaamika,
elektrodünaamika, optika ,
aatomifüüsika, tahkisefüüsika,
tuumafüüsika, elementaarosakeste
füüsika ja gravitatsioonivälja
teooria. Eelnevalt mainitud valdkonnad ongi mingil määral osa minu elust.
Kui ma hakkasin füüsikat õppima,
siis see tundus minu jaoks midagi keerulist ning seostasin seda
tohutu hulga valemite kasutamisega. Nüüdseks olen seda 3. aastat
Füüsika minu elus Füüsikaga on seotud enamus tegevusi mida meie teeme. Selle teadusliigi kaasabil saan ma selgust enda ümber toimuvate protsesside kohta. Füüsika nimelt ongi teadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõige mateeriavormide omadusi. Enamusele kooliskäijatele tundub füüsika pelgalt kogum valemeid. Tegelikkuses on füüsika siiski protsesse lahtisõnastav teaduseliik. Üks meie igapäevasemaid asju millega kokku mina ja paljud teised kokku puutuvad on gravitatsioon. See on meiega nii ööl kui päeval, talvel ja suvel. Gravitatsioon on füüsikateaduse tähtsaim mõiste. See iseloomustab massida vastastikkust tõmbumist või siis maa külgetõmbejõudu. Gravitatsioonijõud on suure kiirusega, levides umbkaudu valguskiirusega
Mina ja füüsika Füüsika ümbritseb meid kõiki. See on teadus, mis uurib loodust ning tänu sellele saame selgitada paljusi asju enda ümber. Füüsika jaguneb mitmeteks erinevateks harudeks, nagu näiteks mehhaanika, optika, aatomifüüsika, tuumafüüsika ja gravitatsioonivälja teooria. Nende harudega puutun ma ka ise kokku. Esimest korda füüsikast midagi kuuldes, mõtlesin ma, et see on midagi väga keerulist ja rasket mõtlesin, et seal on palju valemeid ja muud sellist. Aja jooksul tundus, et see polegi nii raske sain asjad selgeks üsnagi kiirelt. Nüüd,
Iga inimese elu koosneb füüsikast. Enamus inimesi ei oska seda kõike füüsikaga seostada teadmatuse pärast või ei soovi nad sellele mõelda ega tähelepanu pöörata. Nii mina kui ka teised inimesed ja objektid puutume kokku gravitatsiooniga. Tänu gravitatsioonile saan ma kõndida, joosta, jalgrattaga sõita ja muid tegevusi teha. Gravitatsiooni puudumisel peaksin ma ainult hõljuma. Gravitatsiooni kaela võin ma ajada mahapillatud taldriku. Ka minu enda kukkumises on tegelikult süüdi gravitatsioon. Minu arvates „kannatavad“ gravitatsiooni käes kõige rohkem alkoholi- või narkojoobes isikud, kes ei suuda tasakaalu hoida ja kukuvad muudkui pikali. Väga suurt rolli minu igapäevaelus mängib elektrienergia. Elekter ise mulle suurt kasu ei too, küll aga lihtsustavad minu elu seadmed, mis elektrienergia teiseks liigiks muundavad. Näiteks kui mul on vaja mune keeta ja ma tahan seda elektri abil teha, siis
...............................................................................4 Kokkuvõte...................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................10 2 Sissejuhatus füüsikasse Mis on füüsika? Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes. See on täppisteadus, mille nii füüsikalised katsed kui ka teooria rajanevad matemaatikal. Füüsika jaguneb harudeks: mehhaanika, akustika, termodünaamika, elektrodünaamika, optika, aatomifüüsika, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika ja gravitatsioonivälja teooria. Füüsika on väga tihedalt seotud teiste loodusteadustega, eriti keemiaga,
Füüsikaline maailmapilt (I osa) Füüsikaline maailmapilt (I osa)......................................................................................1 Sissejuhatus................................................................................................................1 1.Loodus ja füüsika....................................................................................................2 1.1.Loodus..............................................................................................................2 1.2. Füüsika............................................................................................................2 1.2.1. Aja, pikkuse, pindala, ruumala ja massi mõõtmine läbi aegade...........9 1.2.2
hakata neid analüüsima. Nende andmete abil saab arvutada ka teisi vajalikke suuruseid (standardhälve, keskmine jne) Eesmärk saada soovitud infot, tegemaks nt järeldusi ja hõlbustada otsustuste tegemist. 9. Mis on teadus? Milliseid teadusi on olemas ja mille poolest nad erinevad? Erinevad loodusteadused tegelevad looduse erinevate struktuuritasemetega. Värvikoodiga (sinine, kollane, roheline, hall) on vastavalt näidatud vaadeldava struktuuritasemega kõige rohkem tegelev loodusteadus: füüsika, geograafia, bioloogia või keemia. Loodusteadused on koondnimetus kõigile teadustele, mis annavad loodusnähtustele teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning ennustavad pädevalt uusi loodusnähtusi. Sõna teaduslik viitab meie poolt juba põhikoolis õpitud loodusteadusliku meetodi järjekindlale kasutamisele. Selle kohaselt esmase vaatluse (andmete kogumise) järel püstitatakse hüpotees (kuidas asi võiks olla
1 tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. ● Kuidas kujunes sinu maailmapilt? (Sündmused tekitavad signaale, mida me oma meeleorganitega aistingutena tajume. Tajude tulemused töötab inimaju läbi ja nii tekibki inimese ettekujutus ehk kujutluspilt maailmast) ● Mil viisil füüsika õppimine on Sinu kujutlust maailmast muutnud? ● Kuidas füüsikas tehtud uurimused ja teadussaavutused on muutnud ühiskonna elukorraldust? (Füüsika uurimused võimaldavad luua ja välja töötada üha keerulisemaid ning paremaid seadmeid jmt.) ● Mis on maailm? ● Mida mõista loodusena ja millest see koosneb? ● Mis on füüsika? Et kreeka keeles tähendab sõna πχυσισ (physis) loodust. Sellepärast võime füüsikat
Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika Sissejuhatus füüsikasse • Enamik kaasaja teaduste juuri ulatub kaugesse antiikaega. • Sõna füüsika tuleb kreekakeelsest sõnast φυσικός [fisikos], mis tähendab looduslikku või loomulikku. Füüsika kui loodusteadus • Füüsika uurib looduse kõige üldisemaid ja põhilisemaid seaduspärasusi. • Füüsika keele oskussõnad ehk füüsikaliste nähtuste, suuruste ja nende mõõtühikute nimetused. Füüsikalistel suurustel ja mõõtühikutel on olemas kindlad tähised. • Suuruste tähiste abil kirja pandud füüsikalise sisuga lauseid nimetatakse füüsika valemiteks. Maailm • Maailm on lai mõiste. Seda sõna kasutatakse vägagi erinevates tähendustes. Maailmaks võib pidada planeeti Maa koos tema elanikega, ainult inimkonda või kogu universumit.
Kõik kommentaarid