Paisu harja kõrgus: ·Paisu harja kõrgus üle normaalpaisutustaseme oleneb veehoidla pikkusest ning sellest sõltuvast laine ülesjooksukõrgusest ning tuuleaju kõrgusest. ·Kõrguse saab määrata valemiga: Hpais=H+hl+dH+a, kus H on kõrgeim paisutustase hl on laine ülesveeremise kõrgus dH on tuulepaisutus a on tagavara (vähemalt 0,5m) ·Paisu nõlvused valitakse paisu kõrguse ja materjali järgi. Märgnõlv on alati kuivnõlvast lamedam Põhjapaisud ehk põhjaülevoolud Töötavad nii paisuna (kui näiteks aurumiskadu ületab juurdevoolu veehoidlasse), kui ka ülevooluna. Filtratsioonivool Vool läbi paisu ja selle alt Pinnaspaisu alumise nõlva drenaaz: 1 on depressioonijoon, 2 pöördfilter, 3 kiviprisma, 4 dreen, 5 rõhtdrenaaz, 6 äravoolutoru, 7 kraav Kivipais Liigveelaskmed ·Liigveelase (spillway, overflow structure) on vesiehitis, mille kaudu tulvavesi juhitakse üle paisu või paisust läbi või mööda
puhul. Piki ülevooluseina tõusvate voolujoonte toimel juga kahaneb. Algul joa alumine pind tõuseb ja lõikab langedes ülevoolu harja tasandilt kaugusel 0,67H ülevoolu esiservast. Seetõttu ei mõjuta <0,67H paksune hari joa trajektoori. Et selles kindle olla, peaks ülevoolu hari veidi õhem olema: <0,5H. Valem: Q=m 0*b(2g)*H3/2, kus m0 mõõtülevoolu ülevoolutegur. Nt. Nelinurkülevoolu kasutatakse vooluhulga mõõtmiseks väikestes avasängides. 15.Eriprofiilülevoolud, kasutamine, valem: on kandilisi ja voolujoonelisi. Kandilisest ehitatakse tänapäeval ristküliku- ja trapetsikujulisi ülevoolusid rahustusseinadeks. Et nende voolutakistus on kõverjooneliste omast suurem, siis paisutavad nad rohkem ja rahustussein võib sama efekti saamiseks voolujoonelisest madalam olla. Ülevoolupaisu projekteerimisel on eesmärgiks suur läbilaskevõime ja siis eelistatakse väikese voolutakistusega voolujoonelisi ülevoole. Voolujoonelised ülevoolud jagunevad vaakum
Veeseadusest tulenevad määrused Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrus nr 99 ,,Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed" Määrus nr 99 (1) Määrusega kehtestatakse nõuded reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta, nõuete täitmise kontrollimise meetmed ja reostusnäitajate piirmäärad. Määrust ei kohaldata heitvee laevalt merre juhtimisele. Määrus nr 99 (2) Reostusallika reostuskoormust väljendatakse inimekvivalentides (edaspidi ie) ja arvutatakse aasta kestel reostusallika suurima nädalakeskmise reoainehulga alusel. Reoveepuhasti või muu reostusallika reostuskoormuse määramiseks peab reoveepuhastisse sisenevast reoveest võtma seitse keskmistatud veeproovi ühe nädala kestel ja mõõtma vooluhulk...
PK.1568 Ökoloogiline taastamine (3 EAP) Kordamisteemad eksamiks: I Ökoloogiline taastamine Looduskaitsemeetmed ● Hoidmine ja kaitse ● Mõjutamine ja majandamine ● Taastamine Ökoloogilise taastamise mõiste ja eesmärk.Loodusliku süsteemi (populatsiooni, koosluse, ökosüsteemi) või mõne selle komponendi (taas-)loomine eesmärgiga taastada süsteemi mõni toimeprotsess või terviklikkus. Ökoloogiline taastamine (praktiline) tugineb suuresti ökoloogilisele distsipliinile – taastusökoloogiale (teoreetiline) Erinevate süsteemide taastamine ● eluta loodus (koopad, jõed, karjäärid jne) ● elusloodus ○ populatsioonid ja liigid ○ kooslused ○ ökosüsteemid Taastamise eesmärk (soovitav seisund)Mida me tahame taastada, milline ajahetk minevikust on see, kuhu me tahame süsteemi pöörata? Inimmõju eelne? Taastada tuleb ökosüsteemi isetoimimine e tervis.Eri organismirühmadel ja liikidel võivad olla konfliktse...
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
Looduskaitse põhiseadused Loodus Üksikobjektid ja Ressursid e. loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...
1. Eesti järvede üldiseloomustus Eestis on ligikaudu 2800 järve, neist pindalaga üle hektari umbes 2300. Enamiku sellest moodustavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Järvedest on looduslikke umbes tuhande ringis ning nad asetsevad Eesti territooriumil võrdlemisi ebaühtlaselt. Morfomeetria ja hüdroloogia. Eesti järved on väikesed. Pooled neist on pisemad kui kolm hektarit. Eesti järved on madalad, vaid 46 on neist sügavamad kui 15 meetrit. Sügavaim on Rõuge Suurjärv - 38 meetrit. Järvede väikesele pindalale vastavalt on väiksed ka valgalad ning veevahetus. Valgala ulatus on enamasti 1-25 km 2, kuid erandjuhtudel kuni 100-500 km2. Vesi vahetub enamasti 2-4 korda aastas. Umbjärvedes ja allikalistes lähtejärvedes võib veevahetuseks aga kuluda isegi 3-5 aastat. Ranna- ja orujärvedes vahetub vesi tunduvalt kiiremini, kuni paarkümmend korda aastas. Kõige kiirem veevahetus on registreeritud Porijärves, kus vesi vahetub 170 korda aastas. Te...
I Teema Pinnased ja muld 1)Pinnase jaotuse alused, pinnase liigitus sõelanalüüsi andmete järgi. Pinnaste liigitus *Kaljupinnas (lubjakivi, dolomiit, mergel), poolkaljupinnas (liivakivi) *Jämepurdpinnas (kruus, killustik) *Peenpurdpinnas (Liivpinnas) *Savipinnas *Eripinnas (muda, turvas, järvelubi jne) *Tehispinnas (täide, prügi) Jämepurdpinnased on nõrkade osakeste vaheliste seostega ja sisaldavad üle 50% jämepurdu (kive) Liivpinnas on osakeste vaheliste sidemeteta, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsuseta pude pinnas. Liigitatakse peenosise <0,06 mm järgi kruus, liiv, möll. Savipinnas - pinnasele on iseloomulik osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsete omadustega. Liigitus toimub plastsusarvu või saueosakeste järgi: saviliiv (kerge, raske), liivsavi (kerge, keskmine, raske), savi (kerge, raske) Eripinnased on eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased. Eestis näiteks turvas, allikalubi...
annaabi.ee 
