Isegi enne östrust muutub käitumine nii, et on aru saada, et varsti tuleb östrus. Häälekad, isu pole. Näitab, et tahab paaritada. Loom indleb ja toimub ovulatsioon Munasarja tsükleid jaotatakse: * follikulaarfaas – munarakk kasvab ja ovuleerub. Östradiool on põhihormoon (munasarjadest). Munarakk on suur ja liikumatu rakk (sperm vastupidi). * luteaalfaas – periood ovulatsioonist kollaskeha tekkeni. Progesteroon on põhihormoon (kollaskehast). Östruse tsükkel jagatakse: * proöstrus - follikulaarfaas * östrus - follikulaarfaas * metöstrus - luteaalfaas * diöstrus – luteaalfaas Proöstrus – folliikulid kasvavad ja sekreteerivad östrogeeni, mis tipneb ovulatsiooniga (östrusega). Metöstrus – progesterooni ja östrogeeni suhe muutub, kollaskehad arenevad, progesterooni sekretsiooni algus Diöstrus – kollaskeha sekreteerib progesterooni (kõrgperiood), progesteroon kõrge (pidurdab GnRH vabanemist)
kunstlikult esile kutsuda spermide külmutamis/sulatamisega ja spetsiifilistes lahustes inkubeerimisega. Kapatsiteerunud spermid on hüperaktiivsed ja liiguvad suurema intensiivsusega. 80) Innatsükli mõiste ja kestus koduloomadel, innatsükli faasid. Innatsükkel ajaline intervall kahe järjestikuse inna vahel, mille jooksul toimuvad emaslooma suguorganites kindlad järjestikused muutused. Innatsükli faasid: Proüstrus + östrus = follikulaarfaas Proöstrus folliikulite kasv, folliikul sekreteerib östrogeeni, kollakeha regresseerub, suureneb limaeritus, vaskularisatsioon. Östrus loom indleb, ovulatsioon. Metöstrus + diöstrus = luteaalfaas Metöstrus uue kollakeha väljakujunemine, progesterooni sekretsioon, endomeetriumi paksenemine. Diöstrus kollakeha funktsioneerimine ja seejärel algav regressioon, folliikuline kasvu algus. Anöstrus - inna ja munasarjaaktiivsuse puudumine; füsioloogiline ja patoloogiline anöstrus.
EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA JA TÕUARETUSE OSAKOND LOENGUKONSPEKT VEISEKASVATUSE ALUSED Koostas: dots. Einar Orgmets Tartu 2008 VEISEKASVATUS SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................2 1. VEISTE KODUSTAMINE JA ULUKEELLASED.....................................................................4 1.1. VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE. .............................................................................................................. 4 1.2. VEISTE ULUKEELLASED .......................................................
3. VEISEKASVATUSE OLUKORD MAAILMAS JA EESTIS Veiste arv maailmas (miljonites) s.h.Euroopas Veised 1338 105,1 Pühvlid 158,6 0,2 Valdav osa arengumaades, kus enamus rahvastikust maal ja tegeleb põllumaj. Arengumaadele iseloom. ekstensiivne piima- ja veiseliha tootmine. S.t., et vajalik piima ja liha kogutoodang saadakse tänu suurele loomade arvule, keda karjatatakse suurtel madalasaagikusega maadel. Loomade produkt. võrreldes arenenud riikidega, madal. Arenenud riikides levinud intensiivne veisekasv.saaduste tootmine-Kogut. saadakse loomade produktiivsuse suurendamise kaudu, mis võimaldab loom.arvu vähendada. Lisaks suurendatakse pidevalt ka taimede saagikust, et ratsionaalsemalt kasut.põllumaad. Eestis veiste arv pidevalt väheneb Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis PRIA andmetel oli 30. juuni 2007. aasta seisuga 254,4 tuhat veist, s.h. 109,0 tuhat piima- ning 6,0 tuhat lihalehma. Ülej. 39,9 tuhat moodust.noor- ja nuuml. ...
annaabi.ee 
