Globaliseerumine kas hea või halb? Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskondade ühtlustumine. Globaliseerumise protsessi iseloomustavad kasvav rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuurivahetus, mis muudavad maailma majandust ja ühiskonda. Globaliseerumisel on mitmeid põhjuseid. Üks nendest põhjustest on uue tehnoloogia areng nagu näiteks kiire transpordi või telekommunikatsiooni areng. Teiseks põhjuseks võib nimetada rahvusvahelist tööjaotust ehk riikide majanduse spetsialiseerumist sellise toodangu valmistamisele, mille tootmise kulud on väikesed ja mida suudetakse valmistada kvaliteetsemalt kui teistes riikides. Kolmandaks põhjuseks märgin ära kapitali ja tööjõu vaba liikumise, mille kohaselt investeeringute tegemisel või raha laenamisel ei tehta vahet oma ja partnerriigi investoritel ja laenajatel ning kõigi liikmesriikide kodanikud on ühtlasi ka ühisturu kodanikud ning võivad a...
käiakse nii üksi, perega kui ka sõpradega. Üha enam on tekkinud erinevaid reisibüroosid, kes aitavad inimesi reisivalikutega ja teevad neile häid hinnapakkumisi. Reisimine avardab silmaringi. Tutvutakse uute inimestega, uue kultuuriga. Proovitakse teistsuguseid sööke ja aktiivseid elamusi. Kõige enamlevinud reisimisvahend on lennuk. Lennukid on mugavad ja jõuavad sihtpunkti kiiresti. Samuti reisitakse ka laevade ja autodega. Väga hea võimalus ennast proovile panna on õpilasvahetus. Õpilasvahetuse raames läheb noor tavaliselt aastaks teise riiki. Vahel on need programmid ka pooleaastased. Talle leitakse pere, kelle juures ta hakkab elama. Talle leitakse kool, kus ta hakkab õppima. Selle aasta jooksul peab ta hakkama saama ilma vanemate ja sõpradeta võõras riigis ja kultuuris. Aasta jooksul peab ta ära õppima ka kohaliku keele. See programm ei ole üldse odav ja kinni maksma peab selle kas vanemad või noor ise. Õnneks on tehtud ka korralikud
Rahvusvaheliselt tunnustatud riike on praegu 193. Riike võib mitmeti grupeerida, nt. võib aluseks võtta S. Huntingdoni jaotuse tsivilisatsioonideks, jaotuse arengutaseme alusel, geograafilise jaotuse jms. Kas aga võib välja tuua üldisi, kõigile omaseid arengusuundi? Nendeks peetakse I Globaliseerumine e. üleilmastumine II Internatsionaliseerumine e. rahvusvahelistumine. See tähendab tihedat läbikäimist riikide ja rahvaste vahel, n. aktiivne kaubavahetus, õpilasvahetus, kultuurikontaktid, teadusprojektid. Oluline on eripära, omanäolisus. · Kuidas tutvustaksid Sina teistes riikides Eestit? III Digitaliseerumine e. IKT levik. See on valdkond, mis mõjutab arengut üha enam. See, kes valdab infot, on edukas. Riigid, kus telefon, arvuti, internet on inimestele kättesaamatud, jäävad paratamatult arengus maha. Digitaalne lõhe on kujunemas uueks sotsiaalseks lõheks. Nn
Euroopa Liiduga liitumise taotluse esitas Eesti valitsus 24. novembril 1995. aastal. Pärast Euroopa Komisjoni positiivset hinnangut tegi Euroopa Liit Eestile 1997. aasta detsembris toimunud Luxembourgi tippkohtumisel ettepaneku alustada liitumiskõnelusi. Kõnelused algasid 31. märtsil 1998 ja kestsid kuni 2002. aasta detsembrini. Läbirääkimiste strateegia lähtus eesmärgist sõlmida Euroopa Liiduga ühinemisleping, mis vastaks valitsuse antud mandaadile, Riigikogu soovitustele ja avalikkuse ootustele. Esialgu loodeti saavutada riigi liitumisvalmidus aastaks 2002, kuid riigisisene ettevalmistusprotsess osutus palju keerukamaks, kui algul arvati. Läbirääkimiste tulemusena jõudis Eesti ühinemislepinguni, mis sisaldab eelkõige läbirääkimistel kokkulepitud tingimusi Eesti liitumiseks. Ühinemislepingu tekstide koostamine algas 2002. aasta kevadel mitmesuguste tehniliste lisade koostamisega. Lepingu heakskiitmine Euroopa Liidu poolel toimus mit...
erinevad arusaamad kasvatamisest ja palju muud. Ka siin on oluline sotsiaalpedagoogi roll 11 neid olukordi leevendada. Et koolis oleks hea õpikeskond lastele, peab olema ka hea töökeskond personalile. Sotsiaalpedagoogi üheks rolliks on ka infotöötaja. Lisaks ainetundides saadud teadmistele vajavad noored teadmisi ka teistest valdkondadest. Näiteks seksuaalkasvatus, mõnuained, toitumine, reisimine, õpilasvahetus ja palju muud. Õigel ajal antud info ja teadmised on ennetuslik meetod sotsiaalpedagoogikas. Sotsiaalpedagoogi ülesanne on mõista, milline on noorte infovajadus ja neile seda pakkuda. Laste ja noorte valdkonnas on palju erinevaid projekte ja üritusi, mis ei ole alati seotud kooliga. Sotsiaalpedagoogi ülesanne on olla kursis noorteinfoga ja vajadusel seda oma töös kasutada. Sotsiaalpedagoog on toeks lapsele oma "mina" kujunemisel. Minapilti kujundab lapse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
