Euroopa autodes. Boschi süsteemile väga sarnane süsteem töödati välja ka Lucas, Hitachi Automotive Products ja Nippondenso inseneride poolt. Kuigi võtmekomponendid on sarnased L-Jetronic-u osadele, ei tohiks seda siiski kutsuda L-Jetronic-uks ja nende omavahelised osad ei istu. LE1-Jetronic, LE2-Jetronic, LE3-Jetronic (1981-c.1991) See on lihtsam ja modernsem variant L-Jetronic-ust. ECU on palju odavam toota ja standardsem eelmisest põlvkonnast. Ühendused õhulugeja ja ECU vahel on lihsamad. LE2- Jetronic omas sisseehitatud külmkäivituse süsteemi. LU-Jetronic (c.1983-c.1991) Sama LE2-Jetronic-uga, aga omab lamda näidu kontrolli. Toodeti USA-turu jaoks. LH Jetronic (1982-c.1998) Elektrooniline kütuse sissepritse, mida esmakordselt esitleti valmiskujul 1982 Volvo 240-l Californias. Omab kuumtraat õhukulumõõtjat ja kasutati seda süsteemi enamasti skandinaavia autotööstuses ja väikestes kogustes ka sport- ja luksusautodel. LH-Jetronic versioon 2
Rohkem õhku = rohkem kütust. Regulaator aga muudab kütuse rõhku nõnda, et selle ja sisselaskekollektori rõhu suhe oleks jääv ja pihustatava kütuse kogus rõhkude kõikumise tõttu ei varieeruks. 17 Tutvuge auto toitesüsteemi komponentide ehitusega Kütusefilter, kütusepump, temperatuuri andur, õhurõhuandur, pihusti, külmkäivituspihusti, drosselklapp, ja õhulugeja, gaasiklapi asendiandur, hõrenduse andur. Mõõtmised Mõõtke pinge pihusti klemmidel. Millise polaarsusega juhitakse pihustit? Pinge pihusti klemmidel on aku pinge ja juhtitakse (-) polaarsusega. Mõõtke kütuse rõhk mootori tühikäigul ja pööretel 2500p/min. Kas kütuse rõhk muutub? Kütuserõhk mootori tühikäigul oli 2,6 bar ja 2500p/min oli 2,6 bar, kiirendamisel tõusis hetkeks. Drosselklapi ajam Drosselklappi juhitakse mehaaniliselt trossiga
Veermik on auto alusvanker. Kui on raam. Või on vedrude abil kinnitatud kere külge . Veermik.Veermik peab tagama sujuva ja stabiilse liikumise. Veermik koosneb: esi ja tagasillast, vedrudest, amortisaatoritest, ja ratastest. Suurtel sõiduautodel ja Jeepidel on alusvanker. Alusvanker koosneb raamist,vedrudest,sildadest ja ratastest. Kande kerega sõiduautodel kinnitub esisilla tala jäigalt kere külge. Ehk poolraami külge. Ja rattad vedrude abil kere külge. Vedrustus. Esitellikute ja tagasilla vedrustuse hulka kuuluvad: vetruvad,suunavad,summutavad osad. Vetruvad elemendid on (poolelliptilised) lehtvedru,keerdvedrud,vasak,parem,koonus,. Väändvedrud(torssioonvedrud). Balansiirvedrud. Õhkpadjad. Vedrud leevendavad auto sõidu ajal teepinna ebatasasuste tõukeid ja tagavad sujuva liikumise. Suunavad elemendid määravad end rataste õõtsumise käigus paika ja võtavad vastu auto piki ja külgsuunas mõjuvaid jõude. Autoreaktiiv momente võtavad vastu...
teha segu(turbolaaduriga mootori korral ongi segu rikkam, kuna surutakse peale sisseimetava õhu veel ka lisa õhku turbiini abil). Ilma turbolaadurita mootori korral on põhimõte sama, kuid vähetähtsam kui turbiiniga mootori korral. 7 Õhu koguse lugeja. See andur mõõdab kui palju õhku läbib mootorit. Tänu sellele andurile on võimalik ajul arvutada segu kogust, või vastavalt õhu kogusele segu kogust muuta. Rikkis õhulugeja on sagedaseim tühikäigul töötava mootori "puterdamise" põhjuseks. Õhukulumõõtureid kasutatakse veel ka süütehetke määramiseks ning - reguleeringu juhtimiseks ( e. liigõhutegur). Õhulugejaid on olemas üle kolme erineva tüübi(laba tüüpi, kuumtraat-kile, hõrendusandurid) Kütuse rõhu andur. Samuti jällegi tähtsam turbomootorile, mis annab teada millist rõhku hetkel kütusepump toodab. Vastavalt saadud signaalidele, aju korrigeerib vastavalt
Põltsamaa Ametikool Omadiagnoosisüsteem A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 1. OBD Diagnoosisüsteem mis on valmistatud heitgaaside mürgisust suurendavate rikete avastamiseks. Auto valvab ise sõidu ajal saasteainete kogust mõjutavate süsteemide tööd ja rikke avastamisel hoiatab autojuhti. Standard mille järgi peavad olema kõikide autode rikkekoodid, nende lugemine, signaallambi MIL töötamine ja süsteemi diagnoosimine ühesugune. EOBD (European On Board Diagnostics) on OBD-2 Euroopa analoog. EÜ direktiivi 1999/102/EÜ kohaselt peab alates 1. jaanuarist 2001 Euroopas müüdavatel uutel, täismassiga kuni 2500 kg, bensiinimootoriga sõidukitel olema EOBD-süsteem; alates 1. jaanuarist 2002 ka kuni 3500 kg täismassiga sõidukitel. Diiselmootoriga sõiduautodel on EOBD kohustuslik 2003. aastast. Erinevalt esimese põlvkonna pardadiagnostikaseadmest on OBD-2/EOBD puhul standardiseeritud nii veakoodid kui ka diagnostikap...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
