Maalikunsti iseloomustus: kaks koolkonda 1) Bolognase kool (vennad Carraccid) maal peab olema ideaalne, ilutsev ja muljetavaldav 2) Caravaggio realistlik suund kujutada loomutruult, kasutati palju valgust ja varju Flandria idealiseerimine ja allegooria, suurejooneline, võimas Peter Paul Rubens Hispaania maalikunstnikud Diego Velazques ("Vulcanuse sepikoda"), Bartolome Esterban Murillo ("Püha Antonius Padovast"), Zurbarani Hollandi kunstnik Rembrant, Remi (looduslähedane) Prantsusmaa Nicolas Poussin (maastikumaal, herolinemaal), Lobrain (ideaalne, ratsionaalne), Varsailles'i loss ja park Rokkokoo mõjur: Hiina kunst Rokkokoo tugevad stiilid: mood, skulptuur, sisearh; nõrgad: välisarh Erinevus renessansiga: kunstnikud lähtusid elust ja püüdsid seda tõepäraselt kujutada. Tähelepanu koondus inimeste tunnete, mitte mõituse mõjutamisele, inimetse hämmastamisele ja rabamisele
HISPAANIA JA FLANDRIA KUNST 17. SAJANDIL Hispaania maalikunst Hispaania skulptuurile ja ka maalikunstile oli omane elulähedus. Manerismist loobumisele andis olulise tõuke Caravaggio looming, mille näited jõudsid Sevillasse 17. Sajandi alguses. Tähtsamad kunstnikud olid Diego Velazquez (1599-1660), Francisco de Zurbaran (1598- 1664) ja Bartolome Esteban Murillo (1618-1682). Tuntud teosed Hispaania maalikunstist on näiteks Velazquezi " Vulcanuse sepikoda" , Zurbarani "Püha Bonaventura surivoodil" ja Murillo "Noor kerjus". Erilisest sügavast, tõsisest ja kuidagi fanaatilisest vaimust on kantud barokkmaal Hispaanias, seal loodi peamiselt vaimulikke pilte ja portreesid. Valitsesid rasked pruunikad toonid ning keldriluugivalgus, mis andsid pinget nii imelistele pühaku-legendidele kui ka tõetruudele portreemaalidele. Diego Velazquez (1599-1660) Ta oli suurim realist hispaania barokkmaalis 17. sajandil. Usulise temaatika asemel maalis ta
´´Madalmaade maalikunst XV-XVII sajandini´´ Aino Kartna, Mai Lumiste, Evi Pihlak ´´Kunstiajalugu'' M. V. Alpatov Ajaloo õpik en.wikipedia.org/wiki/Rembrandt ENE Lisa Barokk on kunstistiil mis väljendus esmakordselt Euroopas 16. sajandi alguses ning lõppes umbes 1750. aastatel. Barokki iseloomustab liikuvus, rahutus, tundelisus ja teatraalne efektsus. Selle aja kuulsamad maalikunstnikud olid flaamlased P. P. Rubens, a. van Dyck, ja J. Jordaensi, hispaanlased B. Murillo, F. de Zurbarani, J. de Ribera ja D. Velazqueze ning hollandlased Rembrandt ja F. Halsi. Kui Rembrandt elas veel Leidenis, siis käis alla aasta ülikoolis. Kuna talle meeldis kunst, siis ta läks Jacob van Swanenburghi ateljeesse õppima ning siirdus pärast seda Amsterdami Pieter Lastmani juurde, kes oli itaaliapärase suuna järgija. Kui Rembrandt avas oma ateljee, siis tulid ka tema juurde rohkelt õpilasi. Nendeks olid Govert Flinck, Ferdinand Bol, Gerald Dou ja veel palju teisi
Esmajoones oli see tingitud tellijate nõudmisest, ent ta tundus selleks ka ise sisemist kutsumust. Noore kunstnikuna oli Velázquezel Madriidis võimalus imetleda tol ajal juba kuulsat Rubensit. 3 Looming Juba noorpõlvetöödes avaldub Velázquez millegi võrratult rohkema kui vaid hispaania karavadzistide innuka õpilasena. Tema Maarja ei ole nii truusüdametu ja naiivne nagu noor neiu Zurbarani maalil. Ilmalik element on Velázqueze töödes palju tugevam kui tema kaasmaalastel. Samas tema madonna on soojem ja intiimsem kui Caravaggio madonna. Samuti käsitleb ta vormi pehmemalt ja volte nõtkemalt kui itaallased. Järgnevatel aastatel maalib Velazquez rea kuninga, tema perekonnaliikmete ja peaministri portreesid. Need on teostatud lihtsas, asjalikus, tõsises ja äärmiselt veenvas laadis. Figuurid neis on tumedad ja esinevad lihtsalm heledal ja siledal tagaplaanil.
soolopill. Kuulus hispaania kitarrivirtuoos oli Andres Segovia (1893-1987). Hispaania skulptuurile ja ka maali kunstile oli omane elulähedus. Manerismist loobumisele andis olulise tõuke Caravaggio looming, mille näited jõudsid Sevillasse 17. Sajandi alguses. Tähtsamad kunstnikud olid Diego Velazquez (1599-1660), Francisco de Zurbaran (1598- 1664) ja Bartolome Esteban Murillo (1618-1682). Tuntud teosed Hispaania maali kunstist on näiteks Velazquezi Vulcanuse sepikoda, Zurbarani Püha Bonaventura surivoodil ja Murillo Noor kerjus. Erilisest sügavast, tõsisest ja kuidagi fanaatilisest vaimust on kantud barokkmaal Hispaanias , seal loodi peamiselt vaimulikke pilte ja portreesid. Valitsesid rasked pruunikad toonid ning keldriluugivalgus, mis andsid pinget nii imelistele pühaku-legendidele kui ka tõetruudele portreemaalidele. Hispaaniast on veel pärit kuulsad kunstniku Salavador Dali (1904 – 1989) ja Pablo Picasso (1881 – 1973). 5. Vaatamisväärsused
On nii skulpuure kui ka maalikunsti. Kuulsaim maal on Leonardo da Vinci portree Firenze siidikaupmehe naisest Giocondast ehk “Mona Lisa.” Ühed kuulsaimad skulptuurid nt “Milo Venus” ja “Samothrake Nike.” Grenoble muuseum – Aadress: 5, place de Lavalette, Grenoble. Moderne kunst. On Prantsusmaa kultuurielus olulisel kohal. Muuseumis on palju väga kuulsaid teoseid tuntud kunstnike poolt nagu näiteks Philippe de Champaigne, Georges de La Touri, Laurent de La Hyre, Francisco Zurbarani, Picasso jpt. Otseseid tähtsamaid teoseid seetõttu pole. Kreeka: Ateena rahvuslik arheoloogiamuuseum – Aadress: Patission 44, Ateena. Antiiksed skulptuurid ja keraamika. Teoseid: merejumal Poseidoni pronksskulptuur, “Agamemnoni kuldmask,” reljeef “Noorukid maadlusringis.” Olympia muuseum – Aadress: iidne Olympia, Olympia. Vana-Kreeka sportmängude keskuse arheoloogiamuuseum eksponeerib antiikkunsti aarded. Teoseid: Praxitelese
Väljaku kuulsuse peapõhjuseks on Cervantese monument (Miguel de Cervantes Saavedra - 1547-1616). Tema kuulsaimate kirjandustegelaste Don Quijote (Kurva Kuju Rüütel) oma Rocinante sadulas ja Sancho Panza pronksist ratsakujud lisati väljakule 1920ndatel aastatel. Arhitekt Coullaut Valera. Cervantese fantaasiategelased on Hispaania surematud sümbolid läbi aegade. Väljaku ääres asub 1920 -ndatel avatud Museo Cerralbo, mis eksponeerib tähtsaimaid El Greco, Zurbarani, Alonso Cano, Valdés Leal'i, Tiepolo, Tintoretto ja paljude teiste kunstnike töid. Palacio Real - Euroopa uhkeim kuninglik palee. Kuninga residents al 1931 aastast, tänapäeval peetakse seal vaid riiklikke vastuvõtte. Pärast vana Alczari hävimist 1734. a. tulekahjus lasi kuningas Felipe V projekteerida uue palee. Sellega alustas 1735. a. Itaalia arhitekt Filippo Juvara. Pärast tema surma jätkas 1736. a. töid teine Itaalia arhitekt Giovanni Battista Sacchetti. Ehitused kestsid
annaabi.ee 
