Kui Isa de Niza 1939a naases teatades, et ta oli need linnad leidnud, siis asevalitseja Mendez otsekohe pani kokku suure ekspeditsiooni ja määras Coronado seda juhtima. Veebruaris 1540 algas siis suur ekspeditsioon, kus oli enam kui 230 ratsaväelast, 62 jalaväelast, mitu preestrit ja ligi 1000 indiaanlasest liitlase. Liiguti Compostela piirkonnast siis põhjapoole. Pärast pikka retke läbi Põhja-Mehhiko ja Lõuna-Arizona jõuti sama aasta juulis Zuni hõimule kuuluvasse Hawikuhi külla (pueblo). Isa de Niza ütles, et see ongi see Cibola piirkond, aga teistele ekspeditsiooni tegelastele oli see vaid väike mudaonni küla. Pettunud Coronado siis jagas ekspeditsiooni mitmeteks väiksemateks gruppideks. Üks liikus läände Colorado jõe poole, teine jõudis hopide külla, kolmas läks loode suunas ja jõudis Grand Kanjoni juurde, neljas grupp Hernando de Alvarado juhtimisel uuris ülem Rio Grandet. Talvel
õpilane, kirjutas ''Kultuurimudelid'' 1934, inspireeritud Boasest. Benedict käsitleb kolme mudelit: tema järgi kultuuri kõige olulisem moment on teatud psühholoogiline mudel, mis ühendab rahva tervikuks, on omane ühele rahvale ja eristab neid teistest ja see omakorda tuleneb indiviidimudelist. Leiab, et kultuur on nagu indiviidki, püsiva mõtlemise ja tegutsemise mudel. 3 puhast mudelit, mis maailmas kehtivad ja kolm rahvast, kes neid kõige rohkem iseloomustavad: 1) apolloonlik – zuni indiaanlased, kes elavad Usas New Mexicos, inimesed on mõõdukad, austavad rituaale, lähtuvad kõige hindamisel ja tegutsemisel intellektuaalsest algest – enne mõtlevad kui teevad, neid miski ei eruta, panevad tuima kõiges aga mitte suvaliselt 2) dionüüslik – kwakiutli indiaanlased, kes elavad Loode-Ameerikas, Kanada lääneosas, inimesed on kõik ekstaatilised, paranoilised, käituvad ainult emotsioonide ajel, ei mõtle järgi, mida teevad, kõik on ülevoolav ja kogu elu on selline
konfiguratsionism e kultuurimudeli teooria- Ruth Benedict (1887-1948), avaldas 1934 ,,Kultuurimudelid"- kultuur nagu indiviidki on enamvähem püsiv mõtlemise mudel, st kultuur on indiviidi laiendus. Psühholoogiline ühtsus tagab ka kultuuri ühtsuse. Peamine on jälgida kollektiivse tegutsemise struktuuri. Kolm põhilist mudelit, mille alusel peamiselt tegutsetakse: · apolloonlik(USA, New Mexico osariik, kus elavad mõõdukad ja traditsioone armastavad zuni indiaanlased), · dionüüslik (Loode-Ameerika kwakiutli indiaanlased, kes on ekstaatilised ja paranoilised, kõik teod on ajendatud tunnetest) · iakcholik (Meloneesia Okeaanias, dobud, kes on emotsionaalse dominandiga, kuid samas salapäratsevad ja skisofreenilised) Nende mudelite aluse töötas välja Nietzsche. Tänapäeval ei peeta seda kultuuri mudeli teooriat väga pädevaks, toetub liiga kitsastele alustele ning kinnistab rahvaste stereotüpoliseerimist.
– Okeaania haru — 300 keelt, miljon in — melaneesia, polüneesia, mik- roneesia • Paapua keeled (740 keelt, 3 milj in) • Austraalia aborigeenide keeled (260 keelt, 45 tuh in) 4. Sugulasteta keeled • Sumeri e. etruski k — välja surnd • Jaapani k — 120 milj in • Korea k — 60 milj in • Baski k —1 milj in • Ainu k — Hokkaido saarel • Zuni k — indiaanlased 30 Peatükk 6 Kultuurökoloogia 6.1 Kultuur ja keskkond Kultuuriökoloogiaks nimetatakse etnoloogia haru, mis tegeleb inimkultuuride ja nen- de elukeskkondade vaheliste suhete uurimisega. Näiteks Komantšid elades Idakos olid kütid-korilased. Edasi rännates preeriasse sai esmatähtsaks piisonite küttimine. Šamaanide asemel asusid etteotsa edukad kütid, tänu keskkonna muutumisele muutus ka nende kultuuri olemus.
annaabi.ee 
