britid ja buurid võitlevad pidevalt omavahel. Buuri väljarändajad liikusid kahes suunas. Esimene osa liikus Oranje jõest põhja poole Transvaali platoole, kus saavutati võit ndebelede üle. Teine osa liikus aga itta Natali suunas, kus elasid zulud, kelle etteotsa oli tõusnud suur valitseja Shaka. Buure juhtis Piet Retif. Tol ajal, kui ümberasujad jõudsid Natali, valitses mõrvatud Shaka vend Dingane, kelle poole Retif pöördus palvega, et buurid võiksid elada zulude territrooriumil. Selle kohta taheti sõlmida ka leping, aga pole selge, kas seda tegelikult tehti või on see buuride väljamõeldis. Retif läks koos 70 ratsamehest kaaslasega Dingane juurde seda sõlmima, aga selline rahvahulk ei jätnud tugeva sõjasalga muljet, kuid oli ikka liialt palju, et lepingut sõlmima tulla. See tekitas pingelise olukorra, kus zulud ei tahtnud alla kirjutada. Dinganeni jõudis ka kuuldus, et asunikud olid tundinud zulude aladele ilma luba saamata
Õppis õigusteadust 1934 õppis Oxfordis, 1936 naasis Aafrikasse 1941-47 RLI liige ja direktor Barotseml uuris hõimuühiskonna kohtuprotsesse 1947 läks Oxfordi õpetama, 1949 Manchesteri antropoloogia professoriks Manchesteri antropoloogiakoolkond tekkis Gluckmani juhtimise all, kuni 1971 oli seal professor Oli ka poliitaktivist, kolonialismi-vastane, huvitus sotsiaalsetest konfliktidest, rassismist, urbaniseerumisest, töölismigratsioonist Välitöö Zulude juures, 1936: Analüüsib erinevate konfliktide vorme The Kingdom of the Zulu of South Africa, 1940; Analysis of a Social Situation in Modern Zululand, 1940 Tuleks uurida terveid sotsiaalseid süsteeme ja mis need on sisaldab endas ka valgeid Tuleb tunnistada heterogeensete gruppide olemasolu Aafrikas, ehkki seal sees esineb konflikte Vaatles ühiskondi laiemas ajaloolises kontekstis Eristab kahte sorti konflikte:
perekonda. Õppinud antropoloogiat ja seadust. Välitöö erinevate kesk- ja Lõuna-Aafrika hõimude juures (sh Barotse, Tonga, Lamba, Zulu). Huvitus sotsiaalsetest muutustest, 'hõimu' ja 'linna' vahelistest suhetest. Kasvas üles Lõuna- Aafrikas. Johannesburgis Witwatersrandi ülikoolis õppis antropoloogiat Agnes Winifred Hoernl'i käe all. 1934. läks Oxfordi, kus sai PhD kraadi 1936. 1936. tagasi Aafrikasse 2 aastat välitöö Zulude juures. The Kingdom of the Zulu of South Africa (1940) Analysis of a Social Situation in Modern Zululand (1940) (uurib vastuseisude ja konfliktide erinevaid vorme). 1939-1941: antropoloogia assistent Rhodes-Livingstone'i instituudis. (esimene antropoloogiliste uurimistööde instituut Briti koloniaal-Aafrikas, et uurida Euroopa tsivilisatsiooni mõju Aafrika põliselanikele,asutaja Godfrey Wilson) 1941-1947: RLI direktor Jätkas välitööd Barotsemaal Lozide juures -
tuleproovi läbiviija; 5. vaidluskoosolek, 6. Kohus — neutraalne kolmas jõud (industriaalriikides on eraldi kriminaalõigus ja tsiviilõigus). 1 EB ütleb, et Lõuna-Aafrikas, koosneb nguni’t rääkivatest inimestest. Moodustab suurima L-Aafr etni- lise grupi suurusega c´ a 9 miljonit inimest. Zulud kasvatavad teravilja ja peavad suuri veisekarju. Enne riigi teket olid zulud vaid üks nguni klannidest. Zulude pereõigus (kui seda nii võib nimetada) on polügüüniline, tavaline on leviraat. Poiste initsatsioon käib vanusegruppidena, igast grupist saab väeosa armeele. 46 10.3 Poliitiline süsteem ja välissuhted On üks olulisemaid tegureid selle määramiseks, kes ja kuidas teiste ühiskondadega suhtleb. Tavalisemaid vorme on vägivald — sõda. Rahumeelsuse näiteks sobivad Ho-
annaabi.ee 
