tomateid) ja lilli, eelkõige tulpe. Aiasaadused ja lilled on tähtsad väljaveokaubad. Kuna riik asub mere ääres siis Kalandus ja merekaubandus on Hollandis traditsioonilised majandusharud. Hollandist rääkides võib välja tuua, et riigi pinnavormi on kõige rohkem mõjutanud meri ja jõed. Umbes 1300. Aasta paiku murdis meri läbi luiteaheliku, luitest moodustusid Lääne-Friisi saared, neist maa poole tekkisid madal padumeri Waddenzee ja Zuiderzee laht. Hollandis leiduvad maavarad : « Maagaas « Nafta « Kivisüsi « Kivisool Hollandis ei esine maavärinaid ega vulkaanipurskeid kuna lähedal ei toimu laamade liikumist ja vulkaanid puuduvad. Kliima Hollandi kliimat kujundab Põhiliselt meri. Seal valitseb parassoe ja mereline kliima, mida iseloomustavad pehme talv ja jahe suvi. Kõige pehmem on rannikuala kliima, kuid Sageli, eriti sügisel ja talvel, puhub ka põhjatuul. Meri teeb sealse
Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Maa keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321 m) asub äärmises kaguosas. Riigi ida-ja lõunaosas on maapind kõrgem, tasane või kergelt lainjas. Hollandile kuuluvad mõned saared Kariibi meres. Põhjamere rannikul laiuvad tohutu kõrged luitevallid. Põhjas asuvad Lääne-Friisi saared. Amsterdamist lõuna poole jääv Zuiderzee on kunagine merelaht, millest on hiljem kujunenud järv. 4. Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, kivisütt ja kivisoola. Taimkatet, mullastikku ja loomastikku on inimtegevus tugevasti muutnud. Kultuurrohumaad ja põllud hõlmavad 70%, metsad (enamasti istutatud männi- või paplisalud) 8% pindalast. Rannikualadel pesitseb, talvitub või peatub läbirändel palju veelinde; suurimetajaid (hirve, metskitse, metssiga) leidub ainult rahvusparkides. 5
Pihlak, Voldemar Rõks, Hugo Väli, Ralf Liivar, Evald Tipner, Heinrich Paal, Bernhard Rein, Oskar Üpraus, Alfei Jürgenson, Otto Silber Poksija: Valter Palm. Eestlastest kreeka-rooma maadlejad Juhan Oja ja Rudolf Rone esinesid Läti koondise eest. 1928. Amsterdam 1928. aasta suveolümpiamängud olid IX kaasaegsed olümpiamängud, mis toimusid 17. mai- 12. august 1928 Amsterdamis (rajatud 1275. aastal). Amsterdam asub Hollandi lääneosas, Zuiderzee lahe osa Ijsselmeeri ääres, Amsteli jõe suudmes. Amsterdam kinnitati olümpialinnaks ROK-i 21. istungil Roomas 1923. aastal. Esialgne otsus võeti vastu juba 1921. aastal ROK-i 19. istungil Lausanne'is. Esmakordselt nüüdisaegsete olümpiamängude ajaloos põles olümpiastaadioni tornis olümpiatuli. Esimest korda toimusid suve- ja taliolümpiamängud eri riikides. Esimest korda võistlesid naised olümpiamängudel kergejõustikus ja sportvõimlemises.
· sageli sajab ja on udu · sademete hulk aastas 650-700 mm · päikesepäevi aastas keskmisel ainult 35 Loodus · palju on jõgesid · Reini, Maasi ja Schelde ühine delta · ka jõgede ääres on kaitsetammid, sest nende veepind on ümbritsevast alast kõrgemal · 70% pindalast on kultuurirohumaa ja põllud · 3% mets, enamus sellest istutatud Hollandi piirkonnad · Flevoland asub tervikuna merepinnast madalamal kuivendatud Zuiderzee põhjal Ijsselmeeri sadam Afsluitdijki tamm 30 km pikk Holland ja lilled · öeldakse, et Jumal lõi maailma, hollandlased Hollandi · Hollandi suurim ekspordiartikkel on lillesibulad · Keukenhof üks suurimaid lilleaedu. 30 ha kasvab 600 tulbisorti ja 500 muud lillesorti · alates 1949. aastast korraldatakse igal aastal märtsi kuus lillenäitus Amesterdam · Hollandi Kuningriigi pealinn, ehkki valitsusasutused asuvad Haagis
annaabi.ee 
