välja surnud neandertaallased tundsid tuld, ohverdasid ja matsid oma surnuid ning panid lahkunutele teispoolsuses vajalikke esemeid kaasa. Suutmata adekvaatselt kirjeldada kõikide maailmas laialt või vähetuntud religioonide surma- ja surmajärgse elu käsitlusi, jätan ma käesolevast tööst välja vanad egiptlased, mesopotaamlased, asteegid, maiad ning antiik-kreeklased ja roomlased. Samuti ei käsitle ma mitme tänapäeval tegutseva usulahu - mormoonide, Jehoova tunnistajate, zoroastristide ega saientoloogide uskumusi. Oma töö aluseks olen võtnud kõige tuntumad maailmareligioonid nagu hinduism, budism, judaism, islam ja kristlus. Kuigi ka neil religioonidel on palju väiksemaid koolkondi, kattuvad nende surma ja teispoolsust puudutavad põhikäsitlused suures osas peavooluga. Surma käsitlus erinevates religioonides Surma paratamatuses ilmneb inimese piiratus. Mis aga on teisel pool piiri? Surmaks
8. sajandi algul vallutati ka Hispaania ja oli tekkinud Araabia kalifaat. 732. a peatas Karl Martell Poitiers'i lahingus muslimite sissetungi Lääne-Euroopasse. 8. sajandil tungisid araablased Indiasse, Kesk-Aasiasse ja Loode-Hiinasse. 1453. a. vallutasid islami vastuvõtnud türklased Konstantinoopoli. 9 13. sajand oli araabia kultuur keskaja õitsvam kultuur. Oma usu tohtisid säilitada vaid juudid ja kristlased, teisi kiusati halastamatult taga. Eriti julm oli zoroastristide hävitamine Pärsias 7. - 8. sajandil ja budistliku kultuuri hävitamine Indias 9. - 11. sajandil. Islami langusaeg kestis 16. sajandist kuni 19. sajandi lõpuni. 20. sajand nägi araabia rahvusriikide tekkimist ja fundamentalismi taassündi, 21. sajandi algul ohustab maailma islamiäärmuslaste terrorism. Voolud 650. a paiku toimus lõhenemine sunniitideks ja siiitideks. Sunniite, kes peavad end õigeusklikeks ja kaliif Abu Bakri järgijateks, on valdav enamus
valitsejad pärast paleesid lasid ehitada, kuid seal üldiselt ei käinud. Administratiiv-keskused Susa ja Ekbatana. Zoroastrism Zoroastrism oli esimene usund, mida lääs idast tundma õppis; oletatakse mõju judaismile (ülestõusmine, lunastus jms). Zoroastrism oli II. at. eKr Pärsiasse saabunud proto- indoeuroopa hõimude religioon, mis järgis prohvet Zarathustra õpetust. Zoroastristide püha raamat on Avesta, mille vanimad osad (hümnid ja rituaalid) pärit umbes 1500-800 eKr. Hilisemad on preestrikoodeks, loitsud, prohvet Zarathustra legendid ja Zoroastrismi sümbol ettekuulutused. Enne Zarathustrat (6. saj. eKr) oli Pärsia 11 religioon seotud tulevikukultusega, esivanematekultusega, pühade loomade, päikesejumalakultusega - sarnane India Veedade religiooniga. Edasine areng on aga seotud
jumalapilt. Zurvanismist rääkides peame silmas zoroastrismi hereesiat, mida läänelik mõtlemine tavaliselt on harjunud mõistma dualismi all ja arvanud selle olevat kogu iraani usundi. Rühm zurvaniite püüdis põlistada õpetust, mille kohaselt Ohrmazdi ja Ahrimani nähti kui Zurvan-i-akanarak`i (Lõpmata Aeg; sellest oli juttu pisut eespool) kaksikpoegi. Taoline õpetus leidis mõningast toetust, kuid kutsus esile ortodokssete zoroastristide vastulöögi. 10. sajandiks peale Kristust oli hereesiale tehtud lõpp ning zoroastristlikud tekstid läbisid redaktsiooni, kaotamaks kõiki jälgi zurvanismist. (NIGOSJAN 1993:89) Päriselt see siiski ei õnnestunud. Kosmoloogilise legendi järgi soovinud Zurvan poega ning selle saamiseks toonud ohvreid. Siiski hakanud ta kahtlema oma võimes järglasi saada. Ohvrite toomise eest jäänud ta ootama head poega, kelle Zurvan nimetas Ohrmazd`iks. Kahtlemise tõttu aga eostunud ka teine poeg,