Suvine temperatuur on harva üle 29°C. Loodusvarad Nafta, Maagaas, Kivisüsi, Kroom, Vask, Rauamaak, Plii, Mangaan, Tsink, Väävel Rahvastik Suhtluskeeled Pärsia 58%, Türgi 26%, Kurdish 9% Keskmine iga Meestel 26,8 a. Naistel 27,2 a. Usk Muslim 98% (Shia 89% sunniidi 9%), muud (ka zoroastrist, judaismi, kristluse ja baha'i) 2% Rahvastikupüramiid Majandus SKT 12 800 $ Eksport Hiina 15%, Jaapan 14,3 %, Türgi 7,4%, LõunaKorea 7,3% Import Hiina 14,2%, Saksamaa 9,6%, Araabia Ühend emiraadid 9,1% Majandus Eksporditakse Naftat, Puuvilju, Pähkleid, Vaipu Imporditakse Tööstuslikku
lahingu. Kreeklaste motiveeritus on loomulikult samuti kõrgem. Kreeka käsitlustes sõja võit nimetatud demokraatia võiduks türannia üle, pärslastele sõda vaid üks paljude seast, mis kahjusk nii hästi ei läinud. Religioon. Kuni Xerxeseni olukord segane, ilmselt olid pärslased kas zoroastristid või Iraani algusku (mingi algeline indo- euroopa usund). Religiooni roll üldse suht väike, kuigi Xerkses ise oli kindlalt zoroastrist, eelmiste kohta pole kindlalt teada. Zoroastrismi eelsed usundid: suured panteonid, kaks abstraktset mõistet - tõde ja õiglus - ning nende vastandid - võitlus nende vahel. Oluline koht joovastaval joogil haomal. Peajumal Ahura-Mazta, kellele ahhemeniidid kõik pühendunud olid. Preestritel ja maagidel oluline mõju ühiskonnale, kuigi täpne roll teadmata. Uusaastapidustused tähtsad. Pärsia Laht. Ühendatud Omaani lahega
hetiitide jumalatest. Nagu enamus indoeuroopa rahvaid austasid ka nemad kõige enam taevajumalat, kes kogub pilvi, saadab vihma ja pillub piksenooli. 32) 33)Pärsia impeerium ulatus hiilgeajal Egiptusest ja Egeuse merest Kaspia mereni. 34) 35)Religioon. Kuni Xerxeseni olukord segane, ilmselt olid pärslased kas zoroastristid või Iraani algusku (mingi algeline indo-euroopa usund). Religiooni roll üldse suht väike, kuigi Xerkses ise oli kkindlalt zoroastrist, eelmiste kohta pole kindlalt teada. Zoroastrismi eelsed usundid: suured panteonid, kaks abstraktset mõistet - tõde ja õiglus - ning nende vastandid - võitlus nende vahel. Oluline koht joovastaval joogil haomal. Peajumal Ahura-Mazta, kellele ahhemeniidid kõik pühendunud olid. Preestritel ja maagidel oluline mõju ühiskonnale, kuigi täpne roll teadmata. Uusaastapidustused tähtsad. Usupoliiitika äärmiselt liberaalne: kohalikke jumalaid leoti oma piirkonnas kehtivaiks ning
Kuninga vanim järeltulija on teoreetiliselt järgmine kuningas. Rembrandt. Ahasveros , Haman ja Ester. Õli lõuendil. Puskini-nim. muuseum. Moskva. 5 KULTUUR Religioon Kuni Xerxeseni oli olukord segane, ilmselt olid pärslased kas zoroastristid või Iraani algusku (algeline indo-euroopa usund). Religiooni roll oli üldse suhteliselt väike, kuigi Xerkses ise oli kindlasti zoroastrist, eelmiste kohta pole kindlat infot. Peajumal oli pärslastel Ahura-Mazta, kellele ahhemeniidid kõik pühendunud olid. Preestritel ja maagidel oli oluline mõju ühiskonnale, kuigi nende täpne roll on teadmata. Uusaastapidustused olid nende jaoks tähtsad. Usupoliiitika oli äärmiselt liberaalne: kohalikke jumalaid loeti oma piirkonnas kehtivaiks ning valitsejad tegid neile ohverdusi, kui nad maa vallutasid. Arvati, et jumalad väljaspool oma uskujate elunemis-piirkonda aidata ei saanud
Vana-Pärsia keele roll teadmata, igal juhul polnud ta eriti populaarne. Arvatakse, et äkki on see keel Darius I loodud või arvatakse, et mingi haritlaste keel vms. Religioon: Kuni Xerxeseni oli olukord segane, ilmselt olid pärslased kas zoroastristid või Iraani algusku (mingi algeline indo-euroopa usund). Religiooni roll oli üldse suhteliselt väike, kuigi Xerxes ise oli kindlalt zoroastrist, eelmiste kohta pole kindlalt teada. Zoroastrismi-eelsed usundid: suured panteonid, kaks abstraktset mõistet - tõde ja õiglus - ning nende vastandid - võitlus nende vahel. Oluline koht joovastaval joogil haomal.
Kõik vallutatud alad pidi iga aasta andamit maksma. Andam oli suur hõbedas. Zuusa ehitati selleks, et oleks ligipääs läänepoolsetele teedele. Persepolise varakambri põletas Aleksander Suur maha. Säilmeid pole. Leitud savitahvleid ainult. Keel jäeti samaks (tark otsus), pärslased sallisid kõiki religioone. Pärslaste enda religiooni kohta raske öelda. Religiooni roll oli üleüldiselt suhteliselt väike, kuigi nt kuningas Xerxes oli ise kindlalt zoroastrist, eelmiste kuningate religioossuse kohta pole väga midagi teada. Oli siiski peajumal Ahura Mazda, kellele ahhemeniidid kõik pühendunud olid. Preestritel ja maagidel oli ühiskonnale oluline mõju, kuigi nende täpne roll on teadmata. Usupoliitika: oli äärmiselt liberaalne. Kohallike jumalaid loeti oma piirkonnas kehtivaiks ja valitsejad annetasid neile isegi ohvreid peale maa vallutamist. Seega uskusid pärslased ka teiste rahvaste jumalaid.