3.Nüüd pane blending options (Layer>Layer style>Blending options) ja pane järgmised seaded: Outer Glow Inner Glow Gradient Overlay 4.Nüüd tee uus layer ja lisame lingid. Mina panin fondiks Trebuchet MS, suuruseks 12px ja anti-aliasingu panin Strongiks ja värvi valgeks. Peale seda pane Blenging options ja Stroke Peale neid õpetusi peaks asi välja nägema selline: 5.Lõpetuseks, zoomi lähemale ning võta Rectangular Marquee tool, ning selekteeri kaks vertikaalset joont nagu on näidatud joonisel all pool. Üks pool täida #9A8F40 ja teine pool värviga #BBB46C. Ja kui sa oled kõik õigesti teinud, siis peaks see lõpus selline välja nägema:
Isetehtud hajutid Makrovälk Kolmandiku reegel Sümmeetria Pilgu püüdmine Raamimine Madal võttepunkt Kõrge võttepunkt Samal tasemel Tausta valik Kaadri täitmine Jäsemete äralõikamine Liikumine Pildi head ja vead Küsimusi? Pildistamisülesanded • Kolmandiku reegel (tee üks pilt ilma ja teine õige) • Bokeh – Monet tehnika (väike ava, väike säriaeg, värista kaamerat) – Zoom blur (f22; ¼sek, 1/8sek, ½sek; keera zoomi ) – Motion spinning (f22, aeglanem keeruta ennast) • Raamimine • Pilt sõbrast – üldplaan, keskplaan, lähiplaan • Pilt arhidektuurist - üldplaan, keskplaan, lähiplaan • Pilt loodusest - üldplaan, keskplaan, lähiplaan • Liikumise tabamine (kõik terav – maasik, objekt) • Liikumise tabamine (ainult objekt terav) • Efektiga pildistamine • Öine pildistamine (kuu pildistamine, light painting) • Võta kaasa min. 3 enda tehtud pilti printimiseks
2)Kaardivõrk (geograafilised kordinaadid) LEIA JÄRGMISTE LINNADE KORDINAADID: TALLINN 59*N29*E STOCHOLM 60*N19*E CHIKAGO 90*N42*W BUENOS AIRES 59*W36*S SYTNEY150*S35*E , TOKYO 140*N;35*E KAIRO 35*N30*E LISSABON 10*N39*W ENDA ASUKOHTA SAAB MÄÄRATA ÜLEMAAILMSE ASUKOHA MÄÄRAMISE SÜSTEEMI ABIL (GPS) TÖÖTAB: Sateliidid+Seirejaamad Kaardi tähtsamad elemendid: KAARDIVÕRK (PIKKUS JA LAIUS), LEGEND (MÄKIDE TÄHENDUS), MÕÕTKAVA. ARVUTI KAARDI EELIS PABERKAARDI EES: Detailsem(zoomi võimalus), arvutikaart on interaktiivne(kiire ja automaatne otsimine ehk päringu võimalus), operatiivsus, paberkaart ei uuene, arvutikaart uueneb, RASTERKAART: KOOSNEB PILDIST VEKTORKAART: KOOSNEB JOONTEST MAA KUI SÜSTEEM: Päikese süsteemi suhtes suletud süsteem aga maapoolt väga avatud süsteem. Maa kui süsteemi osad on sfäärid. Sfäärid on omavahel seotud, üks mõjutab teist ja nad on pidevalt muutumises. Maa on suletud ring kus energia ja jõud ringlevad.
Fis II sõrm d-keelel G III sõrm d-keelel A Lahtine a-keel, alla tulekul IV sõrm d-keelel H I sõrm a-keelel Cis II sõrm a-keelel D III sõrm a-keelel Tabel 1. Viiuldaja D-duuri mängu tehnika. Vasakul veerus noodid, mida mängiti ning paremal, kuidas mängiti. Sõrmede jaotus on määratud I kui nimetissõrm. Lindistus viidi läbi spetsiaalse tehnikaga, mille aitas üles panna juhendaja Allan Vurma. Lindistusaparaat oli firma ZOOMi mudel H6 Handy Recorder. Kasutati DPA mudelit 4060 mikrofoni, mis sai paigutatud roobi külge e-keele poole. Helini sõnul mõjus mikrofon roobil justkui sordiin, mis summutas kõla. 8 Lindistused laadis koostaja lindistusaparaadist arvutisse koheselt peale katset. Helisalvestisi hakati analüüsima ja mõõtma programmiga „Praat”, mille pakkus välja tööjuhendaja. Viimane
oleviku või oleviku ja tuleviku vahel. Filmides näeme erinevate ajahetkede ja ruumide visualisee- rimist ning paralleelset projitseerimist. Filmis on kõik võimalik ühest ruumist teise või ühest ajahetkest teise on võimalik jõuda hetkega. Kuid kuidas neid ,,reaalsuse üleminekuid" filmides ettekujutatakse ehk visualiseeritakse? Kuidas ,,teisi" maailmasid visuaalselt ettekujutatakse ja neid tehniliselt markeeritakse? Mida teeb kaamera objektiiv? Kuidas kasutatakse zoomi ja liikumist? Kui ei olnud olemas praegusi digitaalseid tehnoloogiaid eriefektide tootmiseks, siis milliseid efekte siis kasutati? Näiteks Poeet J. Cocteau´ filmis ,,Poeedi veri" ( 1930 ) siseneb teise maailma just läbi peegli. Sellise stseeni visuaalseks esituseks kasutati filmis ühte väikest veega täidetud basseini. Siirdumine teise maailma ja tegelase metamorfeerumine esinevad väga sageli just koos. Vahel peab tegelane ise muutuma, et pääseda teise maailma
oleviku või oleviku ja tuleviku vahel. Filmides näeme erinevate ajahetkede ja ruumide visualisee- rimist ning paralleelset projitseerimist. Filmis on kõik võimalik ühest ruumist teise või ühest ajahetkest teise on võimalik jõuda hetkega. Kuid kuidas neid ,,reaalsuse üleminekuid" filmides ettekujutatakse ehk visualiseeritakse? Kuidas ,,teisi" maailmasid visuaalselt ettekujutatakse ja neid tehniliselt markeeritakse? Mida teeb kaamera objektiiv? Kuidas kasutatakse zoomi ja liikumist? Kui ei olnud olemas praegusi digitaalseid tehnoloogiaid eriefektide tootmiseks, siis milliseid efekte siis kasutati? Näiteks Poeet J. Cocteau´ filmis ,,Poeedi veri" ( 1930 ) siseneb teise maailma just läbi peegli. Sellise stseeni visuaalseks esituseks kasutati filmis ühte väikest veega täidetud basseini. Siirdumine teise maailma ja tegelase metamorfeerumine esinevad väga sageli just koos. Vahel peab tegelane ise muutuma, et pääseda teise maailma
oleviku või oleviku ja tuleviku vahel. Filmides näeme erinevate ajahetkede ja ruumide visualisee- rimist ning paralleelset projitseerimist. Filmis on kõik võimalik – ühest ruumist teise või ühest ajahetkest teise on võimalik jõuda hetkega. Kuid kuidas neid „reaalsuse üleminekuid“ filmides ettekujutatakse ehk visualiseeritakse? Kuidas „teisi“ maailmasid visuaalselt ettekujutatakse ja neid tehniliselt markeeritakse? Mida teeb kaamera objektiiv? Kuidas kasutatakse zoomi ja liikumist? Kui ei olnud olemas praegusi digitaalseid tehnoloogiaid eriefektide tootmiseks, siis milliseid efekte siis kasutati? Näiteks Poeet J. Cocteau´ filmis „Poeedi veri“ ( 1930 ) siseneb teise maailma just läbi peegli. Sellise stseeni visuaalseks esituseks kasutati filmis ühte väikest veega täidetud basseini. Siirdumine teise maailma ja tegelase metamorfeerumine esinevad väga sageli just koos. Vahel peab tegelane ise muutuma, et pääseda teise maailma
annaabi.ee 
