Ta rahastas end ise ning tegi väga pikki tööpäevi (17 tundi). Tema elu võrreldakse tema raamatute tegelaste omaga: pikk ettevalmistuaeg; kiire tõus ja edu; mõõdutundetus ja allakäik. Keegi pole kirjutanud niimoodi raha võimust nagu tema. Tema tuntumad teosed on ,,Isa Goriot" ja ,,Inimlik komöödia". 9. Mis jäi meelde Zola elust ja loomingust? Zola (1840-1902) oli Itaalia päritolu prantslane. Ta elas pärast isa surma väga vaeselt. Zolad hakati poliitiliselt taga kiusama, kuna ta kirjutas kirja ,,Mina süüdistan", sest ta leidis, et kedagi süüdistati alusetult. Zolad peetakse naturalismi loojaks. Ta suri vingumürgitusse. Tema tuntumad teosed on ,,Thérèse Raquin" (1867) ja ,,Eksperimentaalromaan" (1879). 10. Mis jäi meelde Vilde elust ja loomingust? Vilde (1865-1933) sündis Pudivere mõisas kupja pojana. Tema isa oli sõnaaher, ema aga temperamentne ja seltskondlik
Teise keisririigi ( Napoleon III valitsusaeg) oli Zola enda sõnutsi erakordne arulagedus ja häbi ajastu. Sarjas vaatleb ta kõiki tolleaegse Prantsusmaa ühiskonnakihte: väike-ja suurkodanlust, vaimulikke, töölisi, kõrgemat seltskonda, teadlasi, riigimehi, talupeogi ja provintsiülikuid. Kõigis romaanides kohtame sarja keskse perekonna ühe või teise liini esindajaid, kes kannavad põlvest põlve edasi oma esivanemate pärilikke jooni. Zolad maailma kuulub neile, kes ise tulevikku rajavad. Kaasaegsete hinnangud tema loomingule olid paiguti lausa kontrastsed. Talle sai oskas tohutu menu, ent tema vastased süüdistasid teda loomemeetodi üheülbalisuses, tarbetute ja tüütute pisiasjade pealesurumises, pärilikkuseteguri ületähtsustamises, inetute ja ning tülgastavate nähtuste ja olukordade naudisklevas kujutamises, koguni pornograafias. Ta etendas naturalismi arengus olulist rolli-
Tema esimene loomingu periood: 1864 ,,Jutustused Ninonile". 1867 ,,Therese Raquin" Armastusromaan. Temast saab naturalist, kuigi algselt oli ta realist. Oma kirjandusliku suuna kirjutamisel lähtus kaasajast. Kõike peaks olema võimalik teaduslikult kontrollida. Taine` teooriast lähtuvalt inimese arengut, kujunemist mõjutavad 3 faktorit rass ehk päritolu, miljöö ehk keskkond, moment ehk see, mis parasjagu toimub. Need kõik mõjutasid Zolad. Teisel perioodil (1868-1893), hõlmab endasse teoreetilisi käsitlusi, artiklite kogumikke, naturalism teatris, naturalistlikud romaanikirjanikud ja eksperimentaalne romaan ent kõige mahukam on siiski tema 20-st köitest koosnev tsükkel ehk jõgiromaan, mis siis kannab üldpealkirja ,,Rougon-Macquart". Tsükli tähtsamad romaanid on "Lõks" (1877; "L'assommoir"), "Nana" (1880), "Zerminaal" (1885; eesti keeles ka
Tema esimene loomingu periood: 1864 ,,Jutustused Ninonile". 1867 ,,Therese Raquin" Armastusromaan. Temast saab naturalist, kuigi algselt oli ta realist. Oma kirjandusliku suuna kirjutamisel lähtus kaasajast. Kõike peaks olema võimalik teaduslikult kontrollida. Taine` teooriast lähtuvalt inimese arengut, kujunemist mõjutavad 3 faktorit rass ehk päritolu, miljöö ehk keskkond, moment ehk see, mis parasjagu toimub. Need kõik mõjutasid Zolad. Teisel perioodil (1868-1893), hõlmab endasse teoreetilisi käsitlusi, artiklite kogumikke, naturalism teatris, naturalistlikud romaanikirjanikud ja eksperimentaalne romaan ent kõige mahukam on siiski tema 20-st köitest koosnev tsükkel ehk jõgiromaan, mis siis kannab üldpealkirja ,,Rougon-Macquart". Tsükli tähtsamad romaanid on "Lõks" (1877; "L'assommoir"), "Nana" (1880), "Zerminaal" (1885; eesti keeles ka "Söekaevurid"; "Germinal"), "Maa" (1887; "La
Häidi Kolle). Seejärel võttis Zola käsile ulatusliku romaanitsükli, nn jõgiromaani "Rougon-Macquart'id" (18711893), kuhu kuulusid nt "Lõks" ), "Nana" , "Daamide õnn" ,"Söekaevurid" ·· Zola on näide vastutavast kirjanikust. Laia tähelepanu äratas tema Prantsusmaa presidendile saadetud kiri "Ma süüdistan" (1898), milles ta kaitses juudi soost ohvitseri Alfred Dreyfus'd, kes poliitiliste sepitsuste tulemusel oli riigireetmises süüdi mõistetud. Zolad taheti vangistada, kuid tal õnnestus pageda Inglismaale. Kui ta aasta hiljem kodumaale naasis, tervitati teda seal rahvuskangelasena. 4.Saaremaalt pärit kirjanikke Peeter Süda - Kärla pastor. "Väike varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll."(1883). Jakob Mändmets - realistlik proosa kirjanik. Kajastab Karujärve piirkonda. "Küla" (1919), "Isa talus." Johannes Haavik - tõlkis väga palju. E.A.Poe õudusjutte. Ilukirjandusliku teose "Ruth"
Zola innustus kirjaniku ja kriitiku Hyppolyte Taine töödest, kes oli seisukohal, et inimolemuse määravad ära kolm tegurit: rass, keskkond ja moment. Rass seostub pärilikkusega, keskkond füüsiliste või sotsiaalsete tingimustega, mis kujundavad inimese iseloomu, moment aga näitab mingit etappi inimese elus ja ühiskonna ajaloos. Kirjutamisel oli Zola jaoks esmatähtis loomulikkus, elulähedus (,,natuur"), mille järgi hakatigi Zolad nimetama naturalistiks. Zola põhjendas uut voolu oma teoses ,,Eksperimentaalromaan" (1880). Zola väitis, et kirjaniku ülesanne on kujutada võimalikult täpselt elu üksiknähtusi. Romaan oleks hea võimalus eluga eksperimenteerida. Romaani ,,Thérèse Raquin" teeb eriliseks Zola naturalistlik käsitluslaad. Kirjanik tahtis seal uurida temperamente, mitte karaktereid. Zola põhjendab Thérèse´i kuritegu ... ja ühiskonnale sobimatu ... .
annaabi.ee 
