Kuna Jeltsisni kehv tervis oli juba ilmne, leidsid finantsmagnaadid ja suurtöösturid (Berezovski, Potanin jt.), et andes formaalselt küll võimu Jeltsinile, võivad nad selle tegelikult endale saada. Head valimiskampaaniat massimeedia ja analüütikutega varustatud finantsoligarhia juba korraldada oskas. Ühiskonna poliitilises elus hakkas seetõttu järjest enam kasvama ka kommunistide (liider Zjuganov) ja erinevate marurahvuslike jõudude mõju. Viimastest kerkisid esile V. Zirinovski juhitud liberaaldemokraadid. Demokraatide ja tsentristlike poliitiliste jõudude mõju on seevastu vähenenud. Näiteks 1996. a. parlamendivalimistel said enam hääli kommunistid, kuigi presidendivalimistel nad loodetud edu ei saavutanud. Novembris tehti Jeltsinile südameoperatsioon ja kolmveerand aastat ei olnud ta praktiliselt suuteline riiki valitsema. Ühe tõsise hoobi sai Jeltsini süsteem 1998. a. augustis, kui langes rubla kurss ja varises kokku riigi finantssüsteem
Kuigi natsipartei keelustati, nagu ka kogu sümboolika (isegi swastika on tänini põlu all), on need ideed ja sümbolid tänaseni väga populaarsed nii tõsiste jäljendajate (igat liiki neonatsid) kui ka lihtsalt ajaloohuviliste ja kollektsionääride seas. 1949-1952 (kuni keelustati) tegutses Saksamaal isegi Hitleri ideede pooldajaid ühendav Sozialistische Reichspartei. Lisaks sellele on ideed olnud levinud USAs, Suurbritannias, Skandinaavias, Kreekas6 ja Venemaal (Limonovi ja Zirinovski näited). Ilmselt tuntuim neonats oli USA natsipartei asutaja (aastal 1959) George Lincoln Rockwell, kes mõrvati 1967 omaenda partei endise liikme poolt. Neonatsluse üks vorme on nn. skinheadid, kellest üksikud on ka Eestis esindatud. Poliitiline mõju on neonatsidel väike, enamasti on tegu noortega, kes on suunanud oma agressiivsuse teisest rassist (enamasti mustanahaliste) immigrantide vastu. Alliierter Kontrollrat
Rahvuslik paremäärmuslus on pead tõstnud eelkõige neis Euroopa riikides, kus on suur sisserändajate osakaal (Saksamaa, Holland, Prantsusmaa, Taani, Austria, Rootsi, Belgia jt). Immigrantide süüks pannakse näiteks tööpuuduse suurenemine, kuritegevuse kasv ja sotsiaalse kaitstuse vähenemine. Erakondi ja nende liidreid: Austria Vabaduspartei (Jörg Haider), Prantsuse Rahvusrinne (Jean-Marie Le Pen), Venemaa Liberaaldemokraatlik Partei (Vladimir Zirinovski). Edukaim on olnud Austria Vabaduspartei, kes sai 27 % toetuse 1999. aasta Austria üldvalimistel, liitus Austria valitsuskoalitsiooniga, kuid pidi Euroopa Liidu survel sealt lahkuma. 29 Ideoloogiate lähenemine Seoses ühiskondlike muutustega on muutunud ka ideoloogiad, nende erinevused pole enam nii drastilised. Kuna arenenud maailmas on ühiskondlik ebavõrdsus vähenenud ning ei liberaalid ega konservatiivid eita
57 Venemaa arengut hakkas määrama parlament - riigituuma. 1991 sügiseni oli see ühtne - huvitatud ainult NLKP monopoolse võimu likvideerimisest ja Venemaale suurema suveräänsuse muretsemisest. Parlamendi siseseid konflikte selle ajani ei olnud. 12.06.1991 - Venemaal esimesed vabad ja demokraatlikud valimised. Presidendi ametile oli 6 kandidaati. NLi keskvõim tahtis Jeltsinit takistada, kuid ta sai sellest hoolimata 57,6% hääli. Zirinovski sai 8% (6-7 miljonit häält). Jeltsini võidus oli suur osakaal ka sellel, et ta sõlmis liidu varem õigeusu kirikuga ning rahvas uskus, et Jeltsin viib riigi kriisist välja. Jeltsini võidule aitas kaasa veel sotsiaalmajandusliku olukorra halvenemine valimiskampaania ajal. Ka massimeedia toetas teda. Jeltsini töö tulemusna NLKP võim purustati lõplikult, Keelustati partei organisaatorite tegevus ja muud sarnased ametikohad. 19.08
annaabi.ee 
