Regulleeritakse valgushulka. Pupill hämaras suureneb, valges aheneb. Silmamunal erinevad kestad: 1) fibrooskest (eesosaks sarvkest, moodustab 1/6 fibrooskestast), ülejäänud 5/6 skleera (kõvakest) 2) soonkest koosneb vikerkestast (iris), mis sisaldab pigmenti ja annab silmadele värvuse; ripskeha ja soonkest. Lääts Zinni ligamendi võtavad osa lähedale ja kaugelevaatamiseks. 3) võrkkest (reetina) seal paiknevad nägemistundlikud retseptorid (kepikesed ja kolvikesed) Kolvikesed nägemine valges, värvuste vastuvõtmine neid on tihedamini tsentraalselt Kepikesed nägemine pimedas neid on külgmiselt rohkem Võrkkesta taga on koht, kus kolvikeste tihedus on maksimaalne tsentraallohk. Ja veelgi suurema tihedusega kollatähn
a)vikerkest ehk iiris (annab silmale iseloomuliku värvuse). Iirise keskele jääb silmaava ehk pupill, mille läbimõõdu muutmise teel kahe erineva lihase abil saab suurendada või vähendada silma langevat valgust. Pupilli ahendajat innerveerib parasümpaatiline närvisüsteem. Pupilli laiendajat innerveerib aga sümpaatiline närvisüsteem. b)ripskeha (corpus ciliare). Ripslihase ja läätse vahel on ligament (ligamentum Zinni), mis võimaldab läätse läbimõõtu muuta. Kui ripslihas pingutub, siis see ligament aga lõõgastub, lõdveneb ja lääts omandab oma elastsuse tõttu ümarama kuju. Vastupidiselt aga kui ripslihas ise lõõgastub, siis ligament pingutub ja lääts lameneb. Silma läätse ülesanne on oma läbimõõdu muutmise teel murda kiiri sedasi, et nad langeksid täpselt võrkkestale ja terava nägemise korral foveo centralise piirkonda (tsentraallohu piirkonda).
valguse hulka silelihaste abil silmaavalaiendaja ja reflektoorselt laienedes või silmaavaahendaja ahenedes 2. rips- e -rõngakujuliselt läätse ümber, mis -ripslihas: osaleb akomodatsioonil tsiliaar- on Zinni sideme (ripsvöötmeke) abil (valgus näkku->silm kissi!) kehake ripskehakese külge fikseeritud -produtseerib KAMBRIVEDELIKKU. -rohkesti veresoone, tundenärve 3. päris -suurem osa soonkestast! -sisaldab kogu ulatuses pigmenti, soonkest -sidekoeline, 3 kihti veresooni mis KAITSEB väljast pupilli silma
Nahk silelihaskiud moodustavad kaks lihast: silmaavalaiendaja (dilataator), mille kiud paiknevad radiaalselt ja silmaavaahendaja (sfinkter), mille kiud asetsevad silmaava ümber sõõrjalt. Vikerkest läheb üle ripskehakeseks. b. ripskehake e. tsiliaarkehake Ripskeha kujutab endast soonkesta paksenenud osa. Ta paikneb rõngakujuliselt silmaläätse ümber, mis on erilise sideme - ripsvöötmekese (Zinni sideme) abil ripskehakese külge fikseeritud. Ripskeha koosneb sidekoelisest osast ja pigmentepiteelist, sisaldab rohkesti veresooni ja tundenärve. Ripskehal paikneb ripslihas, mis osaleb akkomodatsioonil. Ripskeha produtseerib kambrivedelikku. c. pärissoonkest ehk soonmik Soonmik moodustab suurema osa silmamuna keskmisest kestast. Ta on ripskeha eesmise osa jätkuks ja koosneb sidekoest ning kolme eri läbimõõduga veresoonte kihist. Ta sisaldab kogu
annaabi.ee 
