vähem külmakindlaid sorte. Koduaias tasub siiski ka avamaal proovida lauamarjade kasvatamist oma tarbeks, nii avamaal kui hoone lõunaseina ääres. Avamaal saab kasvatada varavalmivaid sorte, millel ka võrsed suve jooksul hästi valmivad (korgistuvad), et talveperiood edukalt üle elada. (Kivistik, 2014). VIINAPUUD KODUAIAS ILU- JA MARJATAIMENA Ilutaimedeks, millelt ühtlasi oma tarbeks ka marju saab, on soovitatav istutada kauni lehestikuga külma- ja haiguskindlaid sorte, nagu sort `Zilga'. Kiirekasvulise liaanina saab viinapuud kasutada päikesepaistelistes kasvukohtades ka inetute müüride ja seinte varjamiseks (Kivistik, 2006). Kasvukoht. Koduaias kasvatamiseks sobib viinapuudele kõige paremini hoone lõunapoolne seinaäär, mis on kogu päeva päikesele avatud. Eriti head on kiviseinad ja -müürid, mis koguvad endasse päeva jooksul päikesesoojust. Sobivad ka hoonete edela-,
Paljude sortide seast sobiva valimist hõlbustab Eesti Aiandusliidu puuviljanuskomisjoni koostatud soovitussortiment, milles viimased muudatused aastast 2010. Viinamarjasortidel on selles kaks nimekirja. Ühes soovitatkse sorte avamaale ja lõunaseina äärde, teises kütteta kilekasvohoonesse. Iga sordi puhul on toodud ka kasvatamissoovitus: äriaeda ja/või koduaeda. Sordid kasvatamiseks avamaal lõunakallakul või lõunaseina ääres:`Hasanski Sladki`, `Kuzminski Sinii`, `Sukribe`, `Zilga`, `Jubilei Novgoroda`, ´Rondo`ja `Silva`. Sordid kasvatamiseks kütteta kilekasvuhoones: Àljosenkin`, `Supaga`, `Krassavets`, `Kosmonavt` ja `Swenson Red`. Kasutatud kirjandus: Maalehe viinamarjaraamat, Jaan Kivistik, 2012 Viinamarjad Eestis, Jaan Kivistik, 2006 Viinamari aias ja köögis, Jaan Kivistik ja Toivo Niiberg, 2002
Eestis aina rohkem populaarsust koguv kultuur. Pärineb metsviinapuu ja kes liitlehelise või lihtlehelise viinapuu ristamise teel. Lõunaseina ääres võib kasvatada talni ravling, hansaski, silga, silva , Peterson. Suhtelised soojakindlad meie kasvutingimustes kasvuhoonetes rondo, skuiins, Kuulub viinapuuliste sugukonda. On kõigevanem roniv tiam. On üks levinumaid ja vanemaid puuviljakultuure. Euroopa viinapuud kasvatatud Eestis pikki aastaid ( Zilga) Kasvatatakse kasvuhoones ja avamaal. Viljaks mari. Euro viinapuu on erineva suuruse ja värvusega viljadega. Meil natuke külmaõrn -15 C. Amuuri viinapuu looduslikult kasvab Kaug Idas on väga külmakindel, kasvatatakse ilutaimena, on aretatud veinimarjasorte. Põhja-viinapuu kasvab looduslikult Kanadas , külmakindel, meil kasvatatakse lätis aretatud sorte. Kallas viinapuu looduslikult kasvab Kanadas. Ebaküdoonia ja küdoonia
ee/jaan/viinamarjad/index.htm. Kaardilt http://ak.rapina.ee/jaan/viinamar- manda-Pöide kandis. Hetkel on Lümandas 0.1 ha katseistandik järg- jad/est/teistesmaades.htm näeme, et viinamarju kasvatatakse meist põhja- miste kolme aasta vanuste sortidega: Zilga Rondo, Hasanski, Jubilei Nov- poolgi, näiteks Juha Karvonen teeb Soomes kohalikest viinamarjadest vei- goroda, Severnõi Rannii. ni. Temaltki ilmus tänavu uus viinamarjaraamat “Viiniköynnöksen kasva- Mul on õnnestunud sel aastal kokku leppida ca 300 kg viinamarjade
annaabi.ee 
