Väitis, et tõde on olemas, aga et tõeni jõuda, tuleb kõiges kahelda- Descartes Väitis, et jumal on loonud maailma Ex nihilo- Augustinus Kõik inimesed tahavad olla õnnelikud, kuid nad on unustanud, kuidas sinna jõuda- Sokrates Teooria Filosoof, kellel oli Noole teooria- Zenon(loodusfilosoof) Filosoof, kes arvas, et maailm hakkas veest- Thales (filosoofia isa) Sokraatiline meetod ehk- arutlev meetod Loodusfilosoofid otsisid- Arhe´t Zenonil oli teooria, millega pole võimalik kunagi millegini jõuda- Archilliuse ja Kilpkonna teooria Eleaadid- liikumine on näiv Jumal Jumala kaitse-teodiike Jumal on midagi, millest enamat pole võimalik mõelda- Ansalemi ontoloogiline jumalatõestus Jumal lõi maailma vabast tahtest- algpõhjuse argument Maailm loodud mittemillegita-ex nihilo Kahtles jumala olemasolus-Descartes (Kahtle kõiges!) Descartese teooria paneb mõtlema jumalast kui millest?- täiuslikkusest
Filosoofia ( filos sofos ) tähendab tarkusearmastust, erutletakse erinevate eluliste küsimuste üle . nt : mis on õnn? Relativism - on filosoofias mis tahes seisukoht, mis peab tõde, tunnetust, väärtusi ja reaalsust ennast või muud taolist relatiivseks- sõltuvaks mingist vaatekohast. Koopamüüt Plaaton lõi selle, inimesed elavad nagu koopas, kus nad näevad ainult varjusid seintel ning peaved neid tõelisteks asjadeks. Apooria - on väljapääsmatu olukord, zenonil on argumendid paljasuse ning liikumise võimatuse vastu. Harmoonia - on kokkusobivus, nii ideede kui millegi muu loodu vahel. Sõna tuleneb kreeka keelest, ühtlasi see on seotud antiik-kreeka jumalanna Harmonia nimega. Iroonia Apologeet on mingi õpetuse või süsteemi innukas kaitsja, õigustaja ja pooldaja. Küünik on inimene kes suhtub filosoofilise kõrgkultuuriga kaasnevatesse arusaamadesse küüniliselt
vahendusel, ilma asjakohatuid argumente kaasamata: "Ja kord jällegi oma õpetajaga, kes ütleb oleva olevat liikumatu, nõustudes, tõendas viie arutlusega, et olev on liikumatu; milledele küünik Antisthenes, suutmata vastu kosta, püsti tõusnud hakkas edasi-tagasi käima, arvates, et teo läbi saavutatud tõestus on tugevam igast arutluste läbi saavutatud kummutusest." 3.3.2 Olemine Mõtlemise irdumine meelelistest tajudest, mis esines Parmenidese filosoofias, avaldub Zenonil veel teravamal kujul. Meelte andmete ebatõelisust üritab ta tõestada järgnevalt: kui me viskame maha ühe viljatera, siis me ei kuule selle langemise häält, kui aga maha kukub terve kotitäis teri, siis kuuleme müra. Mõistus ütleb, et ka üks tera tekitab müra või ei tekita seda isegi kotitäis teri. Vastasel korral võiks järeldada, et nullide summa võrdub teatava positiivse suurusega. Seega leiab Zenon, et oma otsustustes olemisest peaksime toetuma mõistusele, mitte meeltele
saab erinevaid liikumisi võrrelda. • Aeg- Füüsikaline suurus aeg on selline vaatleja kujutlus, mis tekitatakse liikumiste omavahelisel võrdlemisel. Aeg järjestab sündmused omavahel varem või hiljem toimunuteks. • Üks meeter sekundis-Üks meeter sekundis on sellise keha kiirus, mille asukoht muutub ühe meetri võrra ühe sekundi jooksul. Ülesanded • Reaktiivlennuki kiirus on kaheksa kümnemiljondikku absoluutkiirusest. Kui mitu kilomeetrit tunnis see on? • Miks Zenonil ei tekkinud küsimust, kumb suurus tuleb enne määratleda: kas kiirus või aeg? • Pange võrratusena kirja Zenoni väide, et kilpkonna algse edumaa ja tema poolt hiljem läbitud teepikkuste summa osutub alati suuremaks Achilleuse poolt läbitud teepikkusest. • Kui aeg on kõigest ühe vaatleja kujutlus, miks me siis põhikooli füüsikas kunagi ei täpsustanud, millisest vaatlejast on jutt? Põhjuslikkus ja juhuslikkus • Füüsika uurib loodusobjektidega toimuvaid nähtusi
Koolkonna nimetus, erinevalt nt. skeptikute omast ei peegelda õpetuse sisu. Zenoni mõttekaaslased kogunesid Ateena agoraal asuvas sammaskojas (stoa) ja arutlusi esitati seal edasi-tagasi kõndides. Inimesed vältisid seda paika, kuna just seal olid pärast Peloponnesose sõda (404 e. Kr.) võimu haaranud türannid pol. vastaste üle kohut mõistnud. 403. demokr. taastati, kuid Stoa jäi nende sündmuste tunnistajaks. Polise kodanikud vältisid seda kohta, kuid mitteateenlasest Zenonil polnud süngeid mälestusi, ka puudus tal mittekodanikuna õigus kooli jaoks maad osta. Varem olid selles kohas kogunenud poeedid, keda samuti oli nimetet stoikudeks. Zenoni töödest on säilinud vaid fragmente, kõigi autorluski pole kindel. Jagas filosoofia loogikaks, füüsikaks ja eetikaks. Loogika hõlmas tänapäeva mõisteis tunnetusteooriat, keeleteooriat ja loogikat kitsamas täh-s. Mõiste `loogika' võttis kasutusele just Zenon (selle
annaabi.ee 
