Elanikke 37 200. Umbes pooled linna elanikest on venelased. Liepaja on linn (aastast 1625) Läti edelaosas Kurzemes. Liepaja on sõjasadam ning Liepaja rajooni keskus ja omaette 1.järgu haldusüksus keskalluvusega linn. Elanikke 83 700. Jelgava on Kuramaaa hertsogiriigi pealinn. Ta on Zemgale ajalooline keskus ja Jelgava rajooni keskus. Lisaks on linn 1.järgu haldusüksus, millel on rajooniga sarnane staatus keskalluvusega linn. Jelgava on linn (aastast 1573) Lätis Zemgales Lielupe keskjooksul. Elanikke 61 200. Jurmala (tõlkes mererand) on linn Lätis Vidzemes Liivi lahe lõunakaldal Lielupe jõe ja mere vahelisel kitsal alal. Ta on keskalluvusega linn. Linn moodustati mereäärsete kalurikülade kuurortasulate ja kahe linna Kemeri ja Sloka liitmiel 1959. aastal. Läänest itta on Jurmala linnaosad kemeri, Jaunkemeri, Sloka, Kauguri, Vaivari, Asari, Melluzi, Pumpuri, Jaundubulti, Dubulti, Majori, Dzintari, Bulduri ja Lielupe. Elanikke on 55 600. Pindala 100km
a., kus Mõõgavendade orduväed lõid lossi hõivata püüdnud Balduini vasalle ja mille järgselt asus tema asemele 1234 aastal taas itaalia vaimulik Wilhelm Modenast. Saule lahing. Mõõgavendade ordu liitmine Saksa orduga. Saule lahing oli 1236 lahing oli leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel. Saule lahingus saadud võit aitas säilitada paganliku Leedu iseseisvust, selle mõjul puhkes sakslastevastaseid ülestõuse Zemgales, Kuramaal ja Saaremaal. Viimane allutati ordu ja piiskopi võimule uuesti alles 1241. aastal. Saule lahingus sai surma ligi pool Mõõgavendade ordu liikmeskonnast. Pärast seda loodigi selle ordu asemele sujuvalt Saksa Ordu, see käis rahumeelselt. 1237 andis Paavst välja üüriku, et Mõõgavendade ordu võib inkorporeerida ehk liita Saksa Orduga. Saksa ordu Liivimaa haru. Ordu oli piiskopist ametlikult sõltumatu ja allus otse paavstile. Saksa Ordu oli
maismaaühendus Preisimaaga. Selle ülesandega aga ordu toime ei tulnud. Väidetavalt oli ka Mindaugas salaja Zemaite aidanud. 1260 lõid Zemaidi Ordu vägesid. Ordu väed olid kogunemas Klaipedasse samal ajal aga tungis 4000 leedu vägi omakorda Kuramaale. Kohe lahingu algul läksid ka Ordu väes vasallidena kaasas olnud eestlased ja kurelased leedulaste poole üle ja ründasid sakslasi seljatagant. Lahingu tulemusel toimused paljud ülestõusud Zemgales, Saaremaal ja ka suur Preisi ülestõus, mis kestis 14 a. Ristisõdijate vastu alustas uuesti lahinguid ka Mindaugas. Siiski sai talle ristimine saatuslikuks, sest 1263 langes ta vandenõulaste ohvriks ning esimene kristlik Leedu riik leidis lõpu. Tegelik põhjus naistes. Peale oma abikaasa surma võttis vägivaldselt naiseks matustele saabunud naiseõe, kes oli tegelikult juba naaberhõimu vürsti Daumantese abikaasaks. Hiljem järjekordse võimuvahetuse
ristiusustamisega ja peapiiskop ei toetanud ordu võitlust teiste mittekristlike rahvastega (kuralaste ja semgalitega). Albert Suerbeer tegi 1260. aastatel katse oma positsioone tugevada Saksa ordu suhtes. Ta kutsus 1267. aastal ristisõitjaina maale krahvi Gunzeli ja Mecklenburgi vürsti Heinrichi. Peapiiskop jäi kõrvale sõjast venelastega. 1268. aastal Albert Suerbeer püüdis kontrolli alla saada Kirde-Leedu ala, mis oleks tähelepanuväärne vastukaal ordu vallutustele Zemgales ja Latgales. Krahv Gunzelit nimetati peapiiskopkonna valitsejaks ja kaitsjaks "barbarite ja kõigi teiste sissetungijate" vastu, kelle hulgas mõeldi ka ordut. Krahv lahkus ning 1268. aastal ordumehed vangistasid peapiiskopi. Surve all pidi peapiiskop tegema järeleandmisi, loobudes kavast otsida tuge välisvürstilt. Liivimaa kodusõja algus 1297- Ordu ja peapiiskopi suhetes sai üha olulisemaks küsimuseks Riia linna allumine - Linna rajaja oli piiskop Albert, veel enne aluse
annaabi.ee 
