Õuna kujulised küdooniad on puitunud ja rohkesti kivirakke sisaldava, kuiva, punaka ja vähearomaatse viljalihaga. Pirnikujulised küdooniad on pehmemad, aromaatsemad ja sisaldavad rohkem helepunast mahla. Viljad on erineva suurusega, suuremad võivad kaaluda kuni 1 kg. Tal on intensiivne meeldiv aroom. Seemnekambrites on 8-16 õhukest, punakaspruuni, kleepuvat seemet. Viljaliha sisaldab suhkruid, orgaanilisi happeid, tanniini, mineraalaineid ning, mis eriti oluline, zeleede valmistamiseks vajalikku pektiini. Küdoonia mahl koos meega on ravivahendiks külmetushaiguste puhul ja seedetegevuse korrastamisel. Kleepuva seemneümbrise leotamisel saadakse vahend silmade ja bronhiaalkatarride raviks. Viigimari Pärit Vahemeremaadest ja Väike-Aasiast. Viljaliha on pehme ja roosakas, sisaldab palju söödavaid seemneid. Maitse on magushapu, kusjuures kuivatatud mari on magusam kui värske. Värske vili sisaldab kiudaineid, vitamiine ning suhkruid
Õuna kujulised küdooniad on puitunud ja rohkesti kivirakke sisaldava, kuiva, punaka ja vähearomaatse viljalihaga. Pirnikujulised küdooniad on pehmemad, aromaatsemad ja sisaldavad rohkem helepunast mahla. Viljad on erineva suurusega, suuremad võivad kaaluda kuni 1 kg. Tal on intensiivne meeldiv aroom. Seemnekambrites on 8-16 õhukest, punakaspruuni, kleepuvat seemet. Viljaliha sisaldab suhkruid, orgaanilisi happeid, tanniini, mineraalaineid ning, mis eriti oluline, zeleede valmistamiseks vajalikku pektiini. Küdoonia mahl koos meega on ravivahendiks külmetushaiguste puhul ja seedetegevuse korrastamisel. Kleepuva seemneümbrise leotamisel saadakse vahend silmade ja bronhiaalkatarride raviks. Viigimari Pärit Vahemeremaadest ja Väike-Aasiast. Viljaliha on pehme ja roosakas, sisaldab palju söödavaid seemneid. Maitse on magushapu, kusjuures kuivatatud mari on magusam kui värske. Värske vili sisaldab kiudaineid, vitamiine ning suhkruid
Leherootsul näärmed. · Õied: lamedates sarikpöörisjates õisikutes, kuni 10 cm läbimõõdus, valged, äärisõied suured ja steriilsed, viljuvad õied veidi roosaka tooniga, õitseb mais-juunis. · Viljad: kerajad, kuni 1 cm läbimõõdus, erepunased, söödavad, viljad valmivad augustis-septembris · Toorelt on marjad kergelt mürgised, valminult kõlblikud kisellide, kompottide, zeleede, marmelaadi jm. valmistamiseks. Rahvameditsiinis kasutatakse laialdaselt lodjapuuõisi, marju ja ka koort. Lodjapuuõitest valmistatud tee aitab külmetushaiguste korral ja seda kasutatakse samuti diureetilise vahendina. Lodjapuumarju kasutatakse neurasteenia, hüsteeria ja epilepsia vastase ravimina, kuid nad tugevdavad ka südame ja maksa tegevust ning korrastavad soolestiku talitlust. Lodjapuukoort kogutakse
gr., VIII-IX. Harilik l. on meie tavaline kodumaine alusmetsapõõsas niiskematel kasvukohtadel, eelistades kasvada poolvarjus kraavide, ojade, jõgede ja järvede kaldaaladel, madalsoodes ja lodudes jne. On üsna pikaealine, saades 50 ja rohkemgi aastat vanaks. Lodjapuu marju hindasid loodusrahvad, kogudes neid ja kuivatades. Toorelt on marjad kergelt mürgised, valminult kõlblikud kisellide, kompottide, zeleede, marmelaadi jm. valmistamiseks. Rahvameditsiinis kasutatakse laialdaselt lodjapuuõisi, marju ja ka koort. Lodjapuuõitest valmistatud tee aitab külmetushaiguste korral ja seda kasutatakse samuti diureetilise vahendina. Lodjapuumarju kasutatakse neurasteenia, hüsteeria ja epilepsia vastase ravimina, kuid nad tugevdavad ka südame ja maksa tegevust ning korrastavad soolestiku talitlust. Lodjapuukoort kogutakse kevadel aprillis-mais ja kooretõmmist kasutatakse
varred on püstised, sageli väikeste ogadega. Lehed pika rootsuga, kolmetised, lehekesed kahelisaagja servaga ja veidi karvased, keskmine leheke rombjas. Õied väikesed, valged, 3-10 kaupa sarikjais või kobarjas õisikus. Õitseb juunist augustini. Viljad valmivad alates juulist, marjad (koguviljad) on hele-punased, suhteliselt suure luuseemnega, söödavad. Kasutamine: marjad sobivad zeleede valmistamiseks. Marju on varem kutsutud linnumarjadeks. NURMENUKK Nimi Primula veris. Primula tuleneb sõnast primus esimene (taime varakevadise õitsemise järgi mõnedel Vahemereäärsetel liikidel) ja ver tähendab ladina keeles kevad, vera õige, tõeline (raviomadusi arvestades). Sugukond nurmenukulised. Kasvukoht: kuivadel ja parasniisketel niitudel, puisniitudel, loodudel, metsaservadel, põõsastikes, hõredas loo- või sürjametsas; lubjalembene
annaabi.ee 
