Majandusteadlane ja revolutsinäär. Sündis ta Saksamal Trieris. Karl Marxist endast sai aga teismelisena võitlev ateist, tema greedoks ehk sõnumiks oli juba siis Religiooni kriitika on igasuguse kriitika alus- Marx õppis ise eeskujul alguses juurat kuid jätkas õpinguid peagi ajaloo filosoofia erialal. Aastal 1841 kaitses ta oma doktoritööd ,,Demokriituse ja Epikurose loodusfilosoofia erinevus" Karl Marx oli hiljem Grönnis vasak libelaarse Rheinishe Zeitungi juures kaastööline ning seejärel peatoimetaja. Abiellus ta aastal 1843 pärast 7 aastat kestnud kihlust Jenniga, ja kolis elama Pariisi. Seal tutvus ta Prantsuse sotsialismi ja selle poolehoidjatega, ning Freirch Hengelsiga kellega teda sellest ajast peale sidus eluaegne sõprus ja koostöö. Sellest sai alguse võib-olla kuulsaim kuid kindlasti viljakaim kirjanduslik koostöö, mida kunagi nähtud. Vahetult Hengelsiga tutvumise järgnenud aastaail töötas Marx välja põhiliste
loobus kõigist vallutustest Eesti- ja Liivimaal. 1660.-1661. aasta lepingud tähistasid Rootsi suurriigi tippaega. 1672-Karl XI hakkas iseseisvalt valitsema 1660. aastal nelja-aastasena trooni pärinud Karl XI oli 1672. aastal valmis hakkama ise riiki juhtima. Päranduseks saadud tühja riigikassat otsustas ta täitma hakata reduktsiooni abil - taasriigistades erakätesse antud maavaldusi. 1675-Esimene ajaleht Eestis Saksakeelse nädalalehe „Ordinari Freytags Post-Zeitungi" ilmuma hakkamine tähistas ajakirjanduse algust Eestis. 1695-Suur nälg Ikaldus algas 1694. aastal, kui ilm ei soosinud viljakasvatust. Järgmisel suvel oli asi hullem, sest sadas vihma ja oli väga jahe. Ei valminud rukis ega saanud teha heina. Sügisel tuli otsa veel varane külm, mis hävitas suvivilja. Isegi seemnevilja ei saadud kohati kätte. 1696. aasta kevad oli väga külm ja talupojad hakkasid nälga surema.
(Sõgel, Eesti kirjanduse ajalugu III köide, 179-180) Järgnevad aastad olid rahutuim ajajärk Vilde elus. 1888. aasta lõpuni elas ta Tartus, ajutiselt ka linna lähedal maal. Seal valmis tal jutustus ,,Rõugearmid". Järgmise aasta algul peatus kirjanik Tallinnas, kus ta oli paar kuud Linnateatris näitlejaõpilaseks, kuid edutult. Mais-juunis asjus Vilde Karjakülla, kus tal valmis novell ,,Mustad leegid". Siis töötas ta Tallinnas ,,Revalsche Zeitungi" toimetuses. Peagi tüdines Vilde sellest kohast ning juuli lõpus sõitis ta ära Riiga, kugu ta jäi pidama enam kui aastaks. Ta leidis tööpaiga ajalehe ,,Zeitung für Stadt und Land" toimetuses, kus tema peamiseks ülesandeks olid tõlkida sõnumeid eesti ajakirjandusest. Vilde lahkus Riiast 1890. aasta septembri viimastel päevadel Saksamaa pealinna Berliini. Vilde jätkas suhteid ,,Postimehega", kus hakkas avaldama ,,Berliini kirju". Tema
väljendusvahendid olid olulised, valgus kõige tähtsam siiski valgus pidevas liikumises- muutumises. Valgus oli midagi muud kui näitleja nähtavaks tegemise vahend. Appia on mõjutanud just 20. sajandi teise poole teatritegijaid nt ameeriklast Robert Wilsonit. 32) Otto Brahm Berliinis Freie Bühne lavastaja, samanimelise ajakirja toimetaja, uksed avati Ibseni ,,Kummitustega". Oli väga suur Strindbergi ja tema vaadete pooldaja. Vossische Zeitungi tähtsuselt teine kriitik, lasti lahti kui kritiseeris vanamoodsat teatrit. Freie Bühne mõjutusel asutasid sotsiaaldemokraadid 1890. aastal ühingu Freie Volksbühne ehk Vaba Rahvalava, et pakkuda naturalistlikus laadis uut tüüpi draamat töölisklassile. Brahm oli õpetlane ja kriitik. Lavastajatöö usaldas ta proffesionaalsetele näitejuhiabidele, kuid hoidis kõigil lavastustel silma
annaabi.ee 
