aastal toimus pidulik peahoone ja kogu esimese ehitusjärgu pidulik avamine. Foto 1. Tõravere Observatooriumi peahoone. Autor teadmata, koht teadmata, aeg teadmata. Allikas http://nvv.ee/index.php?page=vabal&id=3 Kohal oli tollane Rahvusvahelise Astronoomialiidu president Armeenia Teaduste Akadeemia president ja Nõukogude Sotsialistliku Vabariikliku Liidu Teaduste Akadeemia akadeemik Viktor Ambartsumjan. Väliskülalisi peale Ida-Saksamaa Zeissi firma optiku Manfred Steinbachi ei olnud. Kutsutud oli ka Tartus tegutsenud kõige kuulsama astronoomi Struve lapselapselapselaps. See vanadaam esines oma loodud asjakohase luuletusega. Observatooriumi avamine 1964. aastal toimus täpselt 150 aastat hiljem 5 praeguse Tartu Tähetorni avamisest. Ehituse esimese järguga anti ekspluatatsiooni kahest koos töötavast viiekümne sentimeetrise peegliläbimõõduga teleskoobist koosnev
Arvatakse, et Nicholas Cusast oli esimene, kes avastas 1451. aastal, et nõgusläätsetega saab korrigeerida lühinägelikkust. Abbe siinuse tingimus on Ernst Abbe järgi (1860. aasta paiku) nime saanud optilise süsteemi tingimus, mille korral tekivad teravad kujutised nii optilisel teljel olevatest objektidest kui ka sellest väljas olevatest objektidest. See muutis põhjalikult optiliste instrumentide, näiteks mikroskoopide ehitust ja pani aluse Carl Zeissi kompaniile juhtivale optikaseadmete tootjale. http://opik.obs.ee/osa1/ptk05/pildid/kvarjut.gif Kuuvarjutus Täielik kuuvarjutus on 21. veebruaril ning seda on võimalik jälgida Eestis. Kuuvarjutus on 16. augustil ning seda ei ole võimalik jälgida Eestis.
Paljudest optilistest automaattahhümeetritest enim kasutatavaks osutus J.Dahli täiustatud diagrammtahhümeeter Dahlta(Zeiss,1919). Seda tüüpi automaattahümeetreid kasutati kuni elektrontahhümeetrite ilmumiseni. Automaattahhümeetrite joonepikkuse mõõtmistäpsuse piiriks oli 1/300. Neid sai edukalt kasutada topograafilisel mõõdistamisel. Suuremat täpsust nõudvatel töödel(nt polügonomeetria) oli kasutatav Bosshardt-Zeissi reduktsioontahhümeeter aastast 1925. Selle pikksilma objektiivi ette paigutati optiliste kiilude abil tekitatud kahekordse kujutisega kaugusmõõturi otsik, mis kompenseerib automaatselt pikksilma kaldest tingitud vea joonepikkuse lugemil. Joonepikkuse mõõtmiseks kasutati erilist horisontaalset mõõtelatti, kõrguskasvu määramiseks aga erilist tangensskaalat. Selliste, nn kahekordse kujutisega tahhümeetrite mõõtmistäpsus oli 1/300-1/60000 ( täpsem kui tavalise teraslindiga mõõtes)
otstarbega klaase. Peale 1880 aastat olid ainukesed optiliselt kvaliteetsed klaasid kroon ja flint. Lisades flintklaasile plaattina oksiide suurendati murdumisnäitajat ja dispersioonivõimet (hajumisvõime) ning kõrvutati flintklaasi võrdluseks kroonklaasiga. Baariumkroonklaasi avastas1880 aastal Abbe, kes tutvustas klaasi kõrget murdumisnäitajat ilma märgatava hajumisvõime kasvuta. Abbe ja Scotti uuringute tulemusena hakkas Carl Zeissi firma optilise klaasi tootmisel väljapaistvaid tulemusi saavutama. Ameerika Ühendriikides oli klaasivalmistamine üks esimesi tööstusi, mis sai alguse Virginia Kolooniates. 1607 aastal toodeti seal värvilisi klaashelmeid mida kasutati kaubitsemisel indiaanlastega. Esimese katse Ameerikas optilist klaasi toota tegi Georg Macbeth 1889 aastal Elwoodis, Indiaana Osariigis, kuid varsti ta loobus. Järgmise katse
piiskopilinnuse varemetele. Lühikese aja jooksul töötasid kaks ajutist observatooriumi, Tartu Tähetorni tänapäevane hoone ehitati 1808-1810. 1813. aastal asus tööle energiline ja andekas Friedrich Georg Wilhelm Struve. Ta seadis tähetorni töökorda ning tellis sinna juurde instrumente, muu hulgas suure Reichenbach-Erteli meridiaanringi ja tollal maailma parima Fraunhoferi teleskoobi. 43 Fraunhoferi teleskoop. 42 Zeissi refraktor. Allikas: Paljud tähetorni juhatajad peale Struvet on Taavet Rootsmäe Tartu Tähetorni Kalender samuti olnud silmapaistvad teadlased ning kollektiiviga. Allikas: Tartu Foto: 1914 Tähetorni Kalender igaüks on toonud kaasa uue uurimissuuna. Kui Struve uuris peamiselt kaksiktähti ning ülejäänud ka peamiselt kosmosega seonduvat, siis
atmosfääri tihedust. Marsi mandrite ekvaatorilähedased alad olid planeedi ketta tsentri ligidal kollaka värvusega, muutusid aga ketta serval halliks. Sellist värvuse muutust seletas ta hõreda vertikaalse taimestikuga kollasel pinnasel. Näiteks noor hõreda orasega käetud põld paistab maalt vaadates roheline, aga lennukist vertikaalselt alla vaadates näeme musta põldu. Marsi vaatlusi sisaldaski E. Öpiku esimene trükis ilmunud töö (1912). Zeissi refraktoriga vaatles ta kaksiktähti. 1927. a. toimus tema juhtimisel ekspeditsioon Rootsi täieliku päikesevarjutuse vaatlemiseks. Võttis aega, kuid 1948 aastal hakkasid taas ilmuma tema teosed ja uurimused. Veidi enne Maa esimese tehiskaaslase orbiidile lennutamist valmis tal pikem töö "Kunstlikud kaaslased". Trükist ilmus see juba koos lisaga, mis käsitleb esimeste nõukogude sputnikute liikumise teooriat
õpilaste võimetele, viitab suur hulk “ei oska öelda” vastuseid (ca 60%), et väga tuttavad selle meetodiga ei olda. • Integreeritud õppekava andekatele lastele tähendab õppevormi, mille korral peale üldhariduse saadakse mingi spetsiifilisem praktiline eri- alakoolitus. See toimub kas mõne kõrgkooli, teadusasutuse või tehno- loogiaettevõtte alusel – üheks näiteks on Jena gümnaasium Saksamaal, kus on koostatud integreeritud õppekava koosöös Zeissi optikateha- sega. Eesti kontekstis võib selle vormi näidetena tuua Tallinna muu- sikakeskkooli koostöö EMA-ga ning Tallinna tehnikagümnaasiumi koostöö TTÜ-ga. • Individuaalõpe – toimub tavaliselt iseseisvalt kas koduõppes või men- torite juhendamisel. Meil Eestis on mentoriteks tavaliselt lapsevane- mad. Ka TÜ Teaduskoolis rakendatakse rahvusvaheliste olümpiaadide võistkondade liikmetele mentorjuhendamist. Mentori kaasamine an-