sellisesse asendisse laskuda. Teen talle suure kummarduse ka sellepärast, et ta pidi lonkama terve näidendi kestel ning ei tohtinud näidata, et jalg tegelikult funktsioneerib nagu poleks sellel midagi viga. See on loomulikult näitlejale raske ülesanne, kuid tema kui meisterlik näitleja sai sellega tublilt hakkama. Teist heliloojat Dmitri Šostakovitšit mänginud Jüri Aarma tuli oma rolliga samuti hästi toime. Oli aru saada mässumeelsusest, kui ta Zdanovile vastu rääkis ning just see on tihtipeale noortele inimestele omane iseloom. Siiski oskas ta jääda viisakaks ja aupaklikuks. Muusikalisest kujundusest rääkides oleks minu arvates olla muusikapalu näidendis rohkem. See oleks andnud rohkem värvikust ja meeleolu. Väga meeldis, et näidend algas ja lõppes muusikaga. Muidu oleks see minu arvates jäänud väga tuimaks. Muusika valik oli sobiv. Kui see mängima hakkas, tekitas isegi kõheda tunde, et kohe hakkab midagi juhtuma,
seetõttu juriidiline jõud. Varese valitsus oli okupatsioonivõimule alluv okupatsiooniorgan. Tollaste kommunistide mälestustest selgub, et zdanov oli Varese valitsuse kokku pannud 19.20.juuniks. Juba enne zdanovi tulekut oli N.Liidu saatkonna nõunik V.Botskarjov 18.juunil siseministriks määranud oma agendi Maksim Unti. Valitsuse koostamisel ei lastud kaasa rääkida isegi mitte kommunistide juhte, välja arvatud ehk Kominterni esindaja K.Säre. Ministreid soovitasid zdanovile saatkonna töötajad Izmestjev ja Botskarjov. Arvatakse, et Joh.Varese kandidatuuri võisid siiski esitada M.Unt või N.Andresen. N.Andresen on seletanud, et välisministriks hakkamise asjus polnud tal kõnelusi mitte kellegagi peale zdanovi, ja kirjeldanud, kuidas zdanov valitsusse planeeritud isikute kohta iseloomustusi küsis. Valitsuse tegevust suunasid algusest peale zdanov ja N.Liidu saatkond. Presidendi kantseleiülem meenutab, kuidas joodikust juristi Boris Sepa kohtuministriks
Kui hiljem venelased on väitnud, et Eestis toimus kõik seaduste järgi, eestlased soovisid ja president kirjutas alla, siis on see seisukoht täiesti vale, sest õigus muuta valimisseadust oli ainult Riigikogul. Seega kõik, millele Päts hiljem alla kirjutas, oli juriidiliselt kehtetu. Valimisteks moodustati Zdanovi käsul Eesti Töötava Rahva Liit, mis pidi esitama oma kandidaadid. Nendeks olid kõik Moskvale sobilikud inimesed. Lisaks ETRL 80 kadidaadile esitas eesti rahvas Zdanovile ebameeldiva üllatusena ka veel oma kandidaadid. Erinevate võtete abil rahva kandidaadid likvideeriti. Juulis toimunud valimised oli eht-nõukogulikud. Oli vaid üks kandidaat, palju võltsimisi, kasutati valijate hirmutamist. Valimiste tulemuseks teatati: 92,9 % valijatest on hääletanud ETRL poolt. 21.07 tuli kokki seaduse vastaselt moodustatud Riigivolikogu, mis: · kuulutas Eesti Nõukogude Vabariigiks · otsustati esitada taotlus ENSV vastu võtmiseks NSVL koosseisu
Riigivolikogu välja vahetada. Selleks kuulutati põhisedust rikkudes välja uue Riigivolikogu valimised. Valimised määrati 14.-15, juulile ja käivitati kärarikas valimiskampaania Moskva juhtnööre täitva nn. Eesti Rahva Liidu kandidaatide heaks. Ühtki vastast mõne erakonna näol sellel liidul ei olnud, küll aga seadsid Jaan Tõnissoni ümber koondunud rahvuslikud jõud enamikus valimisringkondades üles omapoolse vastaskandidaati. See oli Andrei Zdanovile äärmiselt ebameeldiv üllatus ja vastaskandidaadid sunniti lõpuks hirmutamise ning muude võtetega oma kandidatuuri maha võtma. Algusest lõpuni seaduserikkumise ja võltsimise tähe all toimunud valimised kujunesid täielikuks plganiks, mille ametk´likud tulemused (92,8%häältest) ei ütle meile mitte kui midagi, sest need on ilmselgelt võltsitud. Kes üritasid selgeks teha, mis tegelt toimus, hakati neid ähvardama. 17. juunil ilmus Vabaduse väljal välja
annaabi.ee 
