Kehakaal kilogrammides: 56 Pikkus sentimeetrites: 162 Vanus aastates: 17 Sugu: Naine Kehaline aktiivsus 5-palli süsteemis: 2- Kerge kehaline aktiivsus(1 kuni 3 kerget treeningpäeva nädalas) Baasainevahetus (BAV) Energiahulk, mida organism vajab elutähtsate protsesside toimimiseks, näiteks südametöö ja hingamise jaoks. Nii-öelda absoluutne miinimum, millest allapoole minna ei tohiks. 1410 Kcal Tervislik energiahulk kehakaalu säilitamiseks Arvestab päevasesse kaloraaži sisse kehalise aktiivsuse, mida on tarvis kehakaalu säilitamiseks. 1940 Kcal Tervislik energiahulk kehakaalu vähendamiseks Oluline on kalorite muutumise dünaamika. Kuna eesmärgiks on kaotada rasva, säilitades samal ajal kvaliteetset lihast, peaks kaloraaži vähendamine kulgema peale esimest nädalat sujuvalt. NB! Oluline on päevast kaloraaži mitte lasta alla BAV (1410 Kcal)! Nädal 1: 1760 Kcal (9 %) Nädal 2: 1700 Kcal (12 %) Nädal 3: 1660 Kcal (14 %)
väljendusvahendite juurde. Eestis Arvo Pärt on sündinud 1935. aastal Paides, üles kasvanud aga Rakveres, kus õppis muusikakoolis klaverit. Juba kooliajal tegeles ta ka heliloominguga. Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. 1963. aastal lõpetas Pärt Tallinna konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi. Aastatel 1958-1967 töötas ta helirežissöörina Eesti Raadios. Eestis sai Pärdi muusika kiiresti tuntuks, nii näiteks võttis konservatooriumi professor, pianist Bruno Lukk II kursuse tudengi klaverile kirjutatud kaks sonatiini ja "Partiita" (1958-1959) kohe oma repertuaari. Tavapärased õpilastööd Pärdil tegelikult puuduvadki - kõik kirjutatu jõudis kiiresti kontserdilavale. Konservatooriumi lõpetamise ajaks oli Pärt juba ka väljaspool Eestit heliloojana tuntud.
Saba pikkus: 28-40 cm. Kõrgus: 25-30 cm. Kaal: 2,5-5 kg, maksimaalselt kuni 9 kg, isasloom on emasloomast suurem. PALJUNEMINE Suguküpsus: Umbes 1.eluaastal. Innaaeg: Veebruarist aprillini. Tiinuste kestus: 50-55 päeva. Poegade arv: 1-18, keskmiselt 3-5. Pesakondi: 1-2. ELUVIIS Harjumuspärane eluviis: Suvel elab erakuna, talvel karjadena. Toitumine: Pisiimetajad, kalad, korjused, mõningad puuviljad. Eluea pikkus: 2-3 aastat. LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID Perekonna teine esindaja on Mandžuurias ja Mongoolias elav korsak. ESINEMINE Elutseb peamiselt põhja pool polaarjoont, ent ka kaugemal lõuna pool, Beringi mere ja Hudsoni lahe kallastel, Gröönimaal, Islandil, Skandinaavia põhjaosas ja Venemaal. Kasutatud kirjandus 1. Kogumik ,,Loomariigis" 2. ,,Laste looduseentsüklopeedia" lk 11, 73 3. EE nr 7 lk 371 Piltide allikad: 1. http://www.lioncrusher.com/images/arcticfox-winterwhitesolid.jpg 2. http://library.thinkquest
magustoidukaussides või pokaalides, vormis tarretatud tarretisi ka taldrikutel. Lisanditeks sobivad: vahukoor, magusad kastmed, siirupid, puuviljad, marjad, mandlid, ürdid. Tarretisi valmistatakse vedelikest- tarrendaine ja põhitooraine ei tohi erineda rohkem kui 30-35 kraadi. Ja tarrendainet ei tohi lisada jahedale vedelikule ja jahtub kiiresti ja tekib klimbid. Tarretisi serveeritakse temperatuuril 10-14C kraadi juures. Igale sööjale arvestatakse 100- 150 g tarretist. Želatiin tardub 15-20C kraadi juures aga aga-agar tardub 35-40C kraadi juures. Külmutatud magusroogade hulka kuuluvad jäätised, sorbetid, granitad, . Põhitoorainetena kasutatakse nende magustoitude valmistamisel piima ja rõõska koort, puuvilju- ja marjamahlasid ning püreesid, munakollast ja munavalget. Jäätised Külmutatud segu piimast, rõõsast koorest, suhkrust, ning mõnikord munast. Muna annab jäätisele rikkalikkuse ja teeb toote seose munakollase emulgeeriva toime ühtlaseks