Kreutzwald oma maja uksel Võrus Kasutatud materjal Friedrich Reinhold Kreutzwald. http://kreutzwald.weebly.com/elulugu.html. 16.11.2016 Hollo, A. Erandlik oma ajas. http://www.ajakirimari.ee/Erandlik_oma_ajas_850.htm.16.11.2016 Kreutzwaldi sajand. http://krzwlive.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?ite m_id=165&table=Perso ns. 20.11.16 Ehala, M. Habicht, K. Kehayov, P. Zabrodskaja, A. 2012. Keel ja ühiskond. Tallinn: KÜNNIMEES Jõeste, M. Karu, Ü. Masing, V. Oksa, H. Pärk, M. Raudtits, L. Rõigas, Tänan kuulamast!
• Eestis väljaantav usukirjandus ei jäänud Soomest ja Rootsist ilmunust maha ajaliselt, pigem hulga poolest. • Aastal 1588, alustas tegevust Baltikumi esimene trükikoda Riias. • Eesti keele tõusmine kiriku ja koguduse keeleks pidi olema kõigile eestlastele eriliselt suure tähendusega sündmus ja andis keelele uue staatuse. Kasutatud kirjandus 1) Talve, Ilmar. Eesti kultuurilugu. Tartu 2005, lk 89- 105 2) Ehala, Marti; Habitch, Külli; Kehayov, Petar; Zabrodskaja, Anastassia. Keel ja ühiskond. Tallinn 2012, lk 76-79
"Et ma küll sinna uuendamisse waimo immeks pannes kidan, siiski ei ussalda ma ni järsko sinnu jälgede sisse astuda, enne kui te-radda natukenne laiemaks sab tallatu" - F. R. Kreutzwald "Omal ajal ka ei tahetud loobuda vanast kirjaviisist (luggema ramatuid) ja vastu võtta Ahrensi reformi, aga ometi tuli hiljem järele anda, sest et uus kirjaviis on parem." - Johannes Aavik 1936 Kasutatud kirjandus Ehala, Martin, Külli Habicht, Petar Kehayov, Zabrodskaja Anastassia 2012. Keel ja ühiskond. Õpik gümnaasiumile. Tallinn: Künnimees. Kasutatud internetiallikad Kingisepp, Valve-Liivi. Eesti keele esimestest kirjapanekutest ja kirjaviisidest. http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2001_1/OK_2001-1_01.pdf. 16.01.2018. Eesti Keele Instituut. EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007. https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=2. 16.01.2018. PBworks 2017. Eesti kirjakeele areng. http://tekkokad37.pbworks
Esitage tõlge. Millist otsingukategooriat kasutasite? Kasutasin Google Translate'i. Ehrgeiz ist die letzte Zuflucht des Versagens. 9. Leidke täistekstiline teadusartikkel, mille pealkirjas on fraas kultuuridevaheline kommunikatsioon ja mis on ilmunud viimase kolme aasta jooksul. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Panin liitotsingusüsteemi Scholaris ,,kultuuridevaheline kommunikatsioon" exact words'i kasti ning aastaarvudeks 2008-2010 ja ,,appears in the title" samuti. Zabrodskaja, A. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat. (2007). Vene-eesti koodivahetuse korpus: kodeerimispõhimõtete väljatöötamine. [2010, veebruar 22] www.ceeol.com Abdullah AL-Theeb, (2009)I. The Role Of Translation In Cross-Cultural Communication.. Saudi-Arabia: Imam Muhammad Ibn Saud Islamic University. [2010 veebruar 22] http://libback.uqu.edu.sa/hipres/ABS/ind9856.pdf 10. Leidke digiteeritud raamatuid dialektide kohta, mis on ilmunud viimase 10 aasta jooksul. Esitage ühe kirje
Sahkai ja Maria- Maren Sepper. Eesti keele sõnavara päritolu uurimisega ja etümoloogiasõnastiku koostamisega tegelevad Lembit Vaba ja Iris Metsmägi. Arvutilingivistika valdkonnas on tegevad Mart Remmel, morfoloogias Ülle Viks, leksikograafias Margit Langemets ja kõnetehnoloogias Meelis Mihkla. Tallinna Ülikool. Sotsiolingvistika, keelepoliitika ja koodivahetusega tegelevad Mart Rannut, Ülle Rannut, Anna Verschik, Anastassia Zabrodskaja. Eesti keele õpetamise teoreetilisi aluseid uurivad Martin Ehala, Viivi Maansoo, Krista Kerge. Eesti keele omandamist teise keelena uurib Ülle Rannut ja eesti vahekeele korpuse koostamisega tegeleb Pille Eslon. Murrete ja keelevähemuste uurimisega tegeleb Jüri Viikberg. Lastekeelt uurib Reili Argus, grammatikat Peep Nemvalts, Mati Hint, Krista Kerge, Martin Ehala ja Helle Metslang. Fonoloogiat ja foneetikat uurivad Mati Hint ja Mart Rannut, tekstilingvistikat Krista Kerge ja Katrin Aava,
tekstiuurimine, arvutilingvistika, vestlusanalüüs. Korpused Eesti Keele Instituut.- 1947 Keele ja Kirjanduse Instituut Tartus (Tallinnasse 1952, 1993 Eesti Keele Instituut). TRÜ ja ES soome-ugri ja eesti keele materjalikogud KKIle. Tallinna Ülikool - Tallinna Pedagoogiline Instituut, 1992 Tallinna Pedagoogikaülikool, 2005 Tallinna Ülikool. Sotsiolingvistika, keelepoliitika, koodivahetus (Mart Rannut, Ülle Rannut, Anna Verschik, Anastassia Zabrodskaja) Võru Instituut - asutati 1995. Ajaloolise Võrumaa keele ja kohanimede uurimine, murdesotsioloogia. Tallinna Tehnikaülikoolis foneetika ja kõnetehnoloogia labor. Arvo Eek, Einar Meister. 14. Keele struktuuri uurimine: foneetika, fonoloogia, morfoloogia, süntaks, sõnamoodustus; olulisemad uurijad ja tööd. 1879 esimene foneetikaülevaade: kvantiteedisüsteem, k, p, t ja g, b, d suhted; fonoloogiline lähenemine: tähendust eristavad opositsioonid. Raamatu nimi, autor?
kuuluvate balti ja germaani keelte mõju. Indoeuroopa keelte (peamiselt alamsaksa ja vene) mõju on jätkunud hiljemgi. Seetõttu on tänapäeva eesti keeles mitmeid jooni, mis pole soomeugri keeltele tüüpilised. Kui võrrelda eesti keelt kas või lähedase sugulase soome keelega, võib leida üsnagi olulisi erinevusi. Võõrad mõjud ilmnevad keele kõikidel tasanditel: nii häälikulises koosseisus, vormimoodustuses kui ka lausemoodustuses. (Zabrodskaja: 2007) Eesti keeleala jaguneb kahte selgesti erinevasse ossa: lõunaeesti murded ja põhjaeesti murded piir nende vahel kulgeb umbes Võrtsjärve põhjakalda kohalt. Eesti keele kahe suurema murderühma, põhjaeesti ja lõunaeesti murrete vahelised põhierinevused on väga vanad ning ulatuvad aega, mil läänemeresoome algkeelest alles hakkasid eralduma üksikud keeled. Kahe hõimumurde lähenemisest sai alguse eesti keel. Kuid sunnismaisuse tekkimisega alates 14
annaabi.ee 
