*Eduerakond- Töölised,väikeettevõtjad.Väga ebastabiilne partei.BISMARCK:oli karm liider.Reformid:tolliprobleem-2 erinevat poolt,kes nõudsid tollide alandamist ja tõstmist.B. tõstis 1879 poole võrra ja 1885 veel poole võrra.Maksupoliitika-Raha oli vähe,Bismarck tõstis kaudseid makse(käibe,myygi).Administratiivreform- liiduriik>maakond>amt>kyla.Kõikide yxuste juhid määras kõrgem tegelane.1871.rahareform,kasutusele tuli kuldmark(arveldusyhik)Bismarck oli luterlane ja yritas katoliiklust maha suruda.Koolireformiga kaotas katol.koolid.Saksastamine.1872 keelati Jesuiitide tegevus ja aeti välja.Maiseadused- *kõik vaimulikud peavad olema SKSmaal vähemalt 3a. õppind.*kõik katol. vaimulikud peavad tegema exami.*Usuvabadus*Riiklik abielu.Katoliku usu populaarsus tõusis ja asi nurjus,vaid riiklik abielu jäi.Bismarck võitles sotsialistide vastu.võltsatendaadid.1888.friederich III, suri suht kohe,ja tuli Wilhelm II.Ta oli harimatu.tahtis SKS mereriiki teha
Eesti välisp. peamine ülesanne oli riigijulgeoleku kindlustamine.Hinnates julgeolekuriske,tõstsid Eesti poliitikud esile kahte ohuallikat-Saks ja Venemaad. Saksa oht jäi1920a.teoreetiliseks,sest Ims lüüa saanud Saksa arenes demokraatia suunas.Seevastu kommunistlik Venem. oli Eesti iseseisvuse hävitamisest jätkuvalt huvitatud. Välispoliitika-Eesti kommunistlik partei üritas 1 dets 1924 riigipöördekatset et hävitada eesti iseseisvus, kus see suruti maha. Eesti yritas edaspidi nrmaliseerida suhteis võimalike vastastega.saksamaaga läks hasti,vm polnud eriti huvitatud,siiski sõlmiti vm 1932 mittekallaletungileping kuid eesti julgeolekut see ei suurendanud. 1920 pandi suuri lootusi balti liidule,mida vastuolude tõttu ei loodudki kunagi,ainus reaalne samm selle poole 1923 aasta eesti-läti kaitseliifuleping. 22septt sai eestist trahvasteliidu liige, inimesed hakkasid seda usaldama veidi hilje ja loodsid selle julgeolekusüsteemile. PS võrdlus 1920a
Tiit .. oli mees, kes kaotas Timo tegude läbi oma silma.Sellal kui ta sõjaväes oli, oli ta korra Saksamaal (kohtus veel Goethega, kes talle pyhendusega luuletuse kirjutas) ja seal mingi peo ajal ryndasid linna prantslased, tema koos paari mehega yritas linnast välja murda, et Timole alluvaid vägesid appi tuua, aga kokkupõrkes prantslastega raius Timo kogemata, seda ise mitte märgates, mõõgaga oma tentsikule näkku. Too talle ei öelnud kes seda tegi ja Timo nõutas oma tentsikule selle lahingu eest hiljem isegi suure auraha välja,
varem võlad, aga keesgi võlausaldajatest loobus tohutusuurest nõudest, mis Eevale ka mõisa alles jättis. Hiljem selgus, et selle loobuja isiku taga oli tegelikult keiser. *Kuidas Timo oma kõige ustavamal mehel silma peast lõi - Sellal kui ta sõjaväes oli, oli ta korra Saksamaal (kohtus veel Goethega, kes talle pyhendusega luuletuse kirjutas) ja seal mingi peo ajal ryndasid linna prantslased, tema koos paari mehega yritas linnast välja murda, et Timole alluvaid vägesid appi tuua, aga kokkupõrkes prantslastega raius Timo kogemata, seda ise mitte märgates, mõõgaga oma tentsikule näkku. Too talle ei öelnud kes seda tegi ja Timo nõutas oma tentsikule selle lahingu eest hiljem isegi suure auraha välja. (See tentsik oli tegelikult kohalik kylamees) *Jakob ja naised - Laming tõi enne Timo ära viimist tema juurde oma tytre õppima, aga
Lahkunuid mälestati kalmetel yhissöömingute ja joomingutega nii peiete ajal kui hiljemgi. · Esivanemate kultusega seostus ka majavaim, keda arvati elavad kolde või ahju all. Talle ohverdati. · Loodusvaime peeti ysna pahatahtlikuks. · Tähtsal kohal päiksejumalad: Svarog ja Dazbog. Karjajumal Veles, piksejumal ning hiljem ka sõjajumalaks kuulutatud Perun. Tulejumal Stribog. Viljakusejumalanna Mokosa (kaitse all ka naiste käsitöö) · Vladimir suurvürst, kes yritas 980 a. läbi viia muinasusu reformi, rajades Kiievisse üleriigilise panteooni. Ei leidnud pooldamist. Muinasusund plnud enam kogu kõrgemale kihile vastuvõetav. · Valik langes Bütsantsi õigeusule, mille väline hiilgus oli Venemaal juba varem hästi tuntud. · 988 a. hakkas ristimine. · Ylikkond võttis uue usu vastu rahulikult. Kogu lihtrahvas plnud sellega nõus. Kultuur · Ristiusu vastuvõtmisega kaasnes büts. Kultuuri mõjude tugevnemine. (suur tähtsus kirjaoskuse levikul)
olid varem võlad, aga keesgi võlausaldajatest loobus tohutusuurest nõudest, mis Eevale ka mõisa alles jättis. Hiljem selgus, et selle loobuja isiku taga oli tegelikult keiser. *Kuidas Timo oma kõige ustavamal mehel silma peast lõi - Sellal kui ta sõjaväes oli, oli ta korra Saksamaal (kohtus veel Goethega, kes talle pyhendusega luuletuse kirjutas) ja seal mingi peo ajal ryndasid linna prantslased, tema koos paari mehega yritas linnast välja murda, et Timole alluvaid vägesid appi tuua, aga kokkupõrkes prantslastega raius Timo kogemata, seda ise mitte märgates, mõõgaga oma tentsikule näkku. Too talle ei öelnud kes seda tegi ja Timo nõutas oma tentsikule selle lahingu eest hiljem isegi suure auraha välja. (See tentsik oli tegelikult kohalik kylamees) *Jakob ja naised - Laming tõi enne Timo ära viimist tema juurde oma tytre õppima,
varem võlad, aga keesgi võlausaldajatest loobus tohutusuurest nõudest, mis Eevale ka mõisa alles jättis. Hiljem selgus, et selle loobuja isiku taga oli tegelikult keiser. *Kuidas Timo oma kõige ustavamal mehel silma peast lõi - Sellal kui ta sõjaväes oli, oli ta korra Saksamaal (kohtus veel Goethega, kes talle pyhendusega luuletuse kirjutas) ja seal mingi peo ajal ryndasid linna prantslased, tema koos paari mehega yritas linnast välja murda, et Timole alluvaid vägesid appi tuua, aga kokkupõrkes prantslastega raius Timo kogemata, seda ise mitte märgates, mõõgaga oma tentsikule näkku. Too talle ei öelnud kes seda tegi ja Timo nõutas oma tentsikule selle lahingu eest hiljem isegi suure auraha välja. (See tentsik oli tegelikult kohalik kylamees) *Jakob ja naised - Laming tõi enne Timo ära viimist tema juurde oma tytre õppima, aga salaja
annaabi.ee 
