aastal Bostonis, kus inimesed protesteerisid Tempelmaksuseaduse vastu ning Briti valitsuse sõdurid otsustasid protestijaid tulistama hakata. 1773.aastal muutus kolooniate valitsemine üha keerulisemaks ning mässulised valmistusid sõjaks. TÄHTSAMAD LAHINGUD TÄHTSAMAD LAHINGUD Lexingtoni ja Concordi lahingud Bunker Hilli lahing Quebecki lahing Staten Islandi lahing Yorktowni lahing Georg III George Washington PARIISI RAHULEPING Inglaste kaotus Yorktownis ei toonud kaasa sõja automaatset lõppu-see kestis veel ligi kaks aastat-otsustas Briti valitsus taotleda rahuläbirääkimisi Pariisis 1782.aastal. 1783.aastal otsustas Kongress lõpliku lepingu heaks ning Suurbritannia ja tema tema endised kolooniad kirjutasid selle alla 3.septembril Kokkuvõte Puhkes iseseisvussõda ning sõja sündmuste keerises võeti vastu 04.07.1776. aastal Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsioon.
Ehitatava linnakese nimeks pandi Inglise kuninga auks Jamestown. 1611. Aastal sai Virginia koloonia kuberneriks Thomas West, parun de La Warr ehk lord Delaware. Koloonia laiendamisel toimus indiaanlastega hulganisti kokkupõrkeid. 1619. Aastal sai Virginia koloonia omavalitsuse, mis oli Uus-Inglismaal esimeseks demokraatlikuks rahvaesinduseks. Aastast 1763 oli Virginia Põhja-Ameerika kolooniate iseseisvusliikumise kants. 15. Mail 1776. Aastal kuulutas Virginia end iseseisvaks. Yorktownis leidis 1781. A. Aset Ameerika Iseseisvussõja otsustav lahing. Kodusõja ajal (1861-1865) oli Virginia lõunaosariikide konföderatsiooni keskus ja ka peamine lahingutanner. 1863. Aastal eraldus Lääne-Virginia omaette osariigiks. Nimi: Virginia sai oma nime Inglise kuninganna Elizabeth I auks, keda nimetati Virgin Queen'iks 'neitsikuningannaks'. Hüüdnimed: Virginia kõige varasem hüüdnimi on The Old Dominion 'vana dominioon'. 1663
1780. aasta juulis saatis Louis XVI Prantsusmaalt Ameerikasse krahv Jean de Rochambeau juhtimisel 6000-mehelise väe maad kuulama. Peale selle kimbutas Prantsuse laevastik inglaste mereväge ning takistas Inglise laevu New yorgi linnast Virginiasse seilamast ning sealseile Briti vägedele abi ning varustust viimast. prantsuse ja Ameerika mereväed, kokku 18 000 meest, võitlesid Cornwallisega kogu suvi läbi spgiseni välja. Viimaks 19. oktoobril 1781, olles Chesapeake Bay lähistel Yorktownis lõksu aetud, andis Cornwallis oma 8000 Briti sõduriga alla. Ehkki Cornwallise kaotus ei toonud veel otsemaid kaasa sõja lõppu- see kestis vahelduva eduga veel ligi kaks aastat. 15.aprillil 1783. aastal kiitis Kongress lõpliku lepingu heaks ning Suurbritannia ja tema endised kolooniad kirjutasid sellele alla 3.septembril.Pariisi lepinguga tuntud rahukokkulepe tunnustas 13 endise koloonia iseseisvust, vabadust ja
Prantsusmaa poliitlilise liidu vabariikliku P-Ameerikaga: Iseseisvuse tunnustamine ja kaitseleping ehk sõja sõja jätkamine koos seni kuni SB tunnustab 13 Ameerika Ühienenud riigi iseseisvust ja eraldi kaubandusleping · Prantsusmaa abi: mehi, sõjalaevu, relvastust raha · Prantsusmaa motiiv: Sõja lõpp · 1778 tulemuseks konflikti laienemine: SB kuulutas sõja Prantsusmaale · SB võiduvõimalused kahanesid märkimisväärselt ! · 1781 lahing Virg. Yorktownis: SB armee kapituleerumine ameeriklastele ja prantslastele · 1782 algasid poliitlised läbirääkimised Pariisis (kohal nt. B.Franklin ja J.Adams) Mõju · Vabariigi ja demokraatia eeskuju eurooplastele ! · Tähtis vaimne eeskuju Prantsuse revolutsioonile · Tühjendas Prantsuse riigikassa · Sõja ohvritena suri u. 50 000 inimest. Ameerika Ühendriikide riigikorra areng 1776-1789: Osariikide tase · Toimus haldusrevolutsioon ! 1. (Osa)riikide tase
annaabi.ee 
