Sputnik 2 jõudis ka orbiidile.Laika elas kosmoses umbes viis tundi, enne kui ta suri stressi ja kuumuse tõttu. Ameeriklased kasutasid kosmose lendudeks inimesele bioloogiliselt lähedasemaid ahve.1948a 11 juunil saatsid ameeriklased esimese ahvi nimega Albert, kuid katse ebaõnnestus.Esimeseks ahvastronaudiks sai 13 juunil 1949 134 kilomeetril kõrgusele tõusnud Albert 2, kes hukkus maandumisel.Ei läinud ka paremini Albert 3-5.Esimesena jõudis maale tagasi 20 septembril 1951 Yorick e. Albert 6. Peale Usa an ahve suborbitaalsele lennule saatnud veel Prantsusmaa ja Argentiina. Peale koerte,ahvide ja ühe kassi on kosmoses käinud suur hulk hiiri, rotte, merisigu, erinevaid putukaid ja palju muid loomi.
kilpkonnadel, putukatel ja pärast möödalendu Kuust elusana Maale tagasi jõuda. Loomad kosmoses(4) Ameerikas: · Raketiga lendas esimesena reesusahv Albert 11. juunil 1948. · Kolm aastat varem kui koerad Nõukogude Liidus. · Albert lämbus lennu ajal. · Esimeseks ahv-astronaudiks sai 14. juunil 1949 raketiga V2 134 kilomeetri kõrgusele tõusnud Albert II. Loomad kosmoses(5) Ameerikas: · Esimese ahvina jõudis 20. septembril 1951 elusalt maale tagasi Yorick, teise nimega Albert VI. Inimesed kosmoses(1) · Esimene inimene kosmoses oli Juri Gagarin (1961). · 530 inimest 38st riigist on käinud kosmoses. · 24 on lennanud Maa orbiidilt kaugemale. · Kosmos on inimesele eluks kõlbmatu ja vaenulik keskkond. · Kosmosesse ei ole lihtne pääseda. Inimesed kosmoses(2) · Maalt juhitavate kosmosesondide, kulgurite, tehiskaaslaste abil. · Mehitatud kosmoselende Maa orbiidist kaugemale ei ole pärast Apollo programmi ette võetud.
härdaid tundeid, vastan linnakultuurile (eleegia, päevik, kiri, tundeline reisikiri ja looduskirjeldus; 18.sajandi II pool) “Tristam Shandy elu ja arvamused”(1760-67) – minategelaste muljed; tegevus toimub Shandy Halli elutoas; aeg on suhteline; peategelane Tristami isa Walter Shandy; puudub ühtne tegevus “Tundeline teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia”(1765-66) – puuduvad poliitlised ja majanduslikud tähelepanekud, pastor Yorick reisib, et süveneda tavalistesse asjadesse, igas peatuspaigas kogeb ta tunderikka seikluse (isiklikud elamused); tähelepanu eri rahvuste omadustele; süžeetu romaan; psühholoogilisus Prantsusmaa klassitsistlikud traditsioonid “Entsüklopeedia” 28 köidet (1751-1772) valgustatud monarhi teooria loomuliku inimese teooria Uued žanrid: filosoofiline romaan ja filosoofiline jutustus Charles Louis de Montesquieu (1689-1755)
Sinna põllule pääses kord õnnelik ohe. Mida iial ei olnud võib ilmuda kohe. Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Looming · 1930.aastate looming · ,,Tuli ja tolm" · Teised luulekogud 4. Luuletus ,,Elul on väike hingemaa" 5. Kasutatud kirjandus Kasutatud kirjandus 1. Internet: http://et.wikipedia.org/wiki/Betti_Alver http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/betti_alver.htm http://web.zone.ee/yorick/tekstid/referaadid/betti.html http://www.koolielu.ee/pages.php/011509,5994 http://paber.ekspress.ee/viewdoc/760F5128EFF7629AC2257229004E508B 2. Karl Muru ,,Betti Alver" 3. Betti Alveri luulekogu ,,Lendav linn" 4. Betti Alver ,,Teosed 1" 5. Karl Muru eesti luule 1905-1940 õpik XI klassile ,,Noor-Eestist albujateni" 6. 1980. aastal ilmunud ,,Looming nr. 3"
auhindu ülikooli kirjandusvõistlustel ja ka Tartu 1962. aasta luulevõistlusel. Ta võttis osa Tartu Noorte Autorite Koondise tööst, huvi köitis teater ning ülikooli näiteringis lõi P.-E. Rummo kaasa näitlejanagi. (Kalda, 1991) Kirjandusearvustajana ning esseistina on Rummo olnud suhteliselt väheviljakas, kuid mitmes ta sellelaadses kirjutises leidub olulisi mõtteid nii luulest kui luuletamisest. Aastail 1967-1968 avaldas ta ajakirjas ,,Noorus" ,,kirjanduslikke kihermeid" Poor Yorick´u varjunime all. (Kalda, 1991) Küllalt kaalukas on olnud Paul-Eerik Rummo tegevus luuletõlkijana. Ulatuslikumalt on ta eestindanud soome nüüdisluulet ja D. Thomase loomingut. (Kalda, 1991) 2. LOOMING Paul-Eerik Rummo on luuletaja, kelle looming kuulub eesti uuemasse klassikasse. Põhiosa tema lüürikast on ilmunud kõigest seitsme aasta jooksul, 1962-1968, kuid need olid nii Rummo kui eesti luule jaoks tõelised seitse vilja-aastat. Noore poeedi kiiresti edasiliikunud
kaheksa üheksa aastat. See pealuu siin on mullas olnud kakskümmend kolm aastat. HAMLET: Kelle oma see on? HAUAKAEVAJA: Ühe kuramuse hullu selli oma, et susi teda söögu! Ta valas mulle kord pudelitäie reiniviina pähe. See pealuu, härra, on kuninga kojanarri Yoricku pealuu. HAMLET: See siin? Võtab pealuu enda kätte. HAUAKAEVAJA: See, jah. HAMLET: Vaene Yorick! Ma tundsin teda, Horatio. Piiritu naljasoone, võrratu kujutlusvõimega mees. Ta on mind lugematuid kordi kukil kandnud. Siin olid need huuled, mida ma olen suudelnud ei tea mitu korda ja nüüd ... kui võigas on seda kujutleda. Kus on nüüd su pilked, su hüpped, su laulud, su lustlikud sähvatused, mis terve laudkonna naerust röökima panid? Ei ühtki enam? Lõuad läinud, lõuapoolik
First Clown Why, sir, his hide is so tanned with his trade, that he will keep out water a great while; and your water is a sore decayer of your whoreson dead body. Here's a skull now; this skull has lain in the earth three and twenty years. HAMLET Whose was it? First Clown A whoreson mad fellow's it was: whose do you think it was? HAMLET Nay, I know not. First Clown A pestilence on him for a mad rogue! a' poured a flagon of Rhenish on my head once. This same skull, sir, was Yorick's skull, the king's jester. HAMLET This? 173 First Clown E'en that. HAMLET Let me see. Takes the skull Alas, poor Yorick! I knew him, Horatio: a fellow of infinite jest, of most excellent fancy: he hath borne me on his back a thousand times; and now, how abhorred in my imagination it is! my gorge rims at it. Here hung those lips that I have kissed I know not how oft. Where be your gibes now? your gambols? your songs
annaabi.ee 
