· tekkis umbes 12 000 aastat tagasi mandrijääsulamisvetest · ulatus idas kaugemale kuipraegune Läänemeri; Põhjalahte kattis liustik · puudus ühendusookeaniga ning järveveepind oli tolleaegseookeani omast ligi 25 m kõrgem. · kliima oli külm ja kuiv ningrannikul laius tundra, kuskasvas vaevakaske, paju, kohati ka mändi. JOLDIAMERI: · veekogu, mis esines 10 200-9300 a. t. · staadiumile anti nimi KeskRootsi rannikuvees lühikest aega levinud merekarbi Portlandia (Yoldia) arctica järgi. · Eesti läänepoolsed madalad mandrialad koos saartega olid vee all. · soolsus oli madal (1-2 ) · kliima oli jahe ja niiske; keskmine õhutemperatuur oli umbes 12-14 kraadi. · rannikualal laiusid peamiselt kasemetsad, kohati kasvas ka männimetsi. ANTSÜLUSJÄRV: · Joldiamerest kujunes ookeanist eraldumise tulemusena suur sisejärv. · Suurjärv nimetati Gotlandi ja Ölandi saartel levinud nappteo Ancylus fluviatilis'e järgi Antsülusjärveks.
kuresaares (600m ) Mineraalvees leidub: Katioonid anioonid Mg SO4 Na SO3 Ca CO3 Ba PO4 K Cl Fe Kõige rohkem allikaid ( suuremad ) asuvad Pandivere kõrgustiku jalamil LÄÄNEMERI Areng · Baltijääpaisjärv 12 000 10 300 a · Yoldia meri 10 300 9300 a ühendus ookenaiga Rootsis · Antsülus jv 9300- 8000 a. Mageveekogu . maapind kerkis · Litoriinameri 8000- 400 a tagasi . ühendus Taani väinade kaudu Soolsus Läänemeri on riimveeline veekogu ( keskmise soolsusega) keskmine soolsus 8- 10 promill ( st . 8-10 g soola 1000 g vees ) Kõige soolasem Taani väinade juures ~26- 28 Kõige magedam on Põhjalahes, Soomelahes 1-3 Maailmamere keskmine soolsus 35%
kuni 70 m üle praeguse merepinna · kliima oli külm ja kuiv ning rannikul laius tundra, kus kasvas vaevakaske, paju, kohati ka mändi. Joldiameri · 10 200 a. tagasi vabanes Kesk-Rootsi järvede piirkond jääst. Billingeni katastroofi ( tagajärjel murdis vesi Närke väina kaudu endale tee ookeani · Joldiameri oli teatud aja ookeaniga ühenduses ka Valge mere kohal, seega oli Skandinaavia saar · staadiumile anti nimi Kesk-Rootsi rannikuvees levinud merekarbi Yoldia arctica järgi. · soolsus oli madal (1-2 ) · kliima oli jahe ja niiske; keskmine õhutemperatuur oli umbes 12-14 kraadi. · rannikualal laiusid peamiselt kasemetsad, kohati kasvas ka männimetsi. Antsülusjärv · Jää rõhumise alt vabanenud maapind hakkas kiiresti tõusma ning sulges umbes 9300 a. tagasi mõlemad väinad Joldiamere ja ookeani vahel. Taas sai Läänemerest siseveekogu · suurjärv nimetati Gotlandi ja Ölandi saartel levinud nappteo Ancylus fluviatilis'e järgi
varjatud. LASCAUX; CHAUVET koopamaalid. FLÖÖT valmistatud kotka luust; leitud 2008; umbes 35 000 a vana LEEDUS - pronksiajast pärit inimese kujuke. 11 saj tehtud kalmekaevamise käigus leitud. Pärast tuli välja et mingi jama ja et hooopis sokutatud sinna kaevamise käigus jne ühesõnaga pask. SLAIDID: PALEOLIITIKUMI LÕPU JA MESSOLIITIKUMI KULTUURID P.-EUROOPAS (7 loeng) (FAIL5) Jääaja lõpp MESOLIITIKUM Jää sulamisel tekkis Balti Jääpaisjärv - kujunemine 10 500 e Kr. Yoldia meri. Soomes SUSILUOLA koobas umbes 125 000 aastat tagasi leitud ennejääaegse elu jäljed. Graniitkaljus olev koobas. Näitab et enne viimas jääaega olid inimese eellased Jää sulamisel tekkis suur magevee hulk vähem Golfi hoovust (soe) karmimad talved P.-Euroopas SLAIDID: EUROOPA VANEMATE KULTUURIDE ETNILISE PÄRITOLU PROBLEEMID (9 loeng) (FAIL6) Euroopa 4 keelkonda 96% indo-euroopa keeled 3% soome ugri keeled KEELEPUU TEOORIA e. 3 kiviaegset rahvastikurännet
See näitab, et meil on jääaja vaheaja lõpp ehk et praegu peaks põhimõtteliselt algama uus jääaeg. On võimalus, et toimub 400 000 a eest töödanud muster ehk jäävaheaeg on 28 000 a · Lääne-Soome Susiluola koobas (120-125 000 a tagasi) - ehk Soomes elasid neandertaallased, sellest võib järeldada, et ka Eestis. (vt Aivar Kriiska artikkel ,,Horisondis" 3 v 4) · Balti jääpaisjärv -> Yoldia meri -> Billingeni katastroof. ,,Katastroof", kuna oli juba üpris palju elanikke. Paisjärv voolas ookeani tühjaks, kuna Lõuna-Rootsi oli madal ja järv sai ühenduse ookeaniga. Langetas veepinda 25 m. HILISPALEOLIITILISED KULTUURID - Põhja Euroopas (19 000 9500 eKr) · Madeleine kliima soojenedes liikusid uutele aladele. Veel ka Hamburgi, Ahrensburgi ja Swidry. Nende kultuuride peategevuseks oli põhjapõtrade küttimine, sest nood olid kergesti
Kui jää oli taandunud Rootsi keskosani Billigeni mägede juures, siis põgenes sealt Balti jääpaisjärve vesi ära ookeani Billigeni katastroof. Balti jääpaisjärve vesi oli arvatavasti muust veetasemest mitukümmend meetrit kõrgem. Vee äravool toimus väga kiiresti ning oli vee ääres elavatele inimestele üllatuseks. Alguses pakuti Billigeni katastrofi toimumisajaks 8213 eKr, nüüd aga on see dateeritud 9600eKr. Billigeni katastroofi tagajärjel tekkis Yoldia meri. Hilispaleoliitilised kultuurid olid 19k-9500 eKr. Leedus läänemere idakaldal oli Swidry kultuuur. See võib olla pannud aluse Eesti kõige vanemale kultuurile, Kunda kultuurile. Swidryle on iseloomulikud tulekivist toksitud nooleotsad. Sellest ajast on leitud Leedust ja Lätist vanu asulaid (11-10k eKr). Need olid enamasti põhjapõdraküttide asulad. 11-11,5k aastat tagasi hakkas Eesti ala jääst vabanema. Eestist on leitud 26 mammutiluud. Põltsamaa
annaabi.ee 
