Kordamisküsimused 2015/2016 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted.
YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus Dots. Viia Lepane rühmad 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi mõiste. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) 3. Keemiline ühend. Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitained. *Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest...
t eeldada, et seos tiheduse ja kontsentratsiooni vahel kahe tabeliväärtuse vahemikus on lineaarne). Katse andmed Valisin segu A (mõõdetud tihedus) = 1, 0090 g/cm3 (väiksem tihedus tabelis) = 1, 0054 g/cm3 (suurem tihedus tabelis) = 1, 0126 g/cm3 C% (otsitav massiprotsent) = 1,50% C%1 ( massiprotsent) = 1,00% C%2 ( massiprotsent) = 2,00% Andmete töötlus Kokkuvõte ja järeldused Kasutatud teabeallikad: ,,Keemia alused praktikum" , A. Trikkel. http://www.chem.ttu.ee/files/yki/keemia_alused/S2007/yki0020_1lab.pdf Eksperimentaalne töö 2 Töö eesmärk Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Tööl on õppe eesmärk. Töö ülesanne Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine. Töövahendid 250 ml 2 koonilist kolvi, 100 ml mõõtekolb, 2 Mohr`i pipetti( 10 ml ja 20 ml), bürett, klaaspulk, 10 ml ja 250 ml mõõtesilindrid. Töö käik
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö nr.1 Töö pealkiri: KEEDUSOOLA SISALDUSE MÄÄRAMINE LIIVA- SOOLA SEGUS Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: 1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks on määrata keedusoola protsendiline sisaldus liiva-soola segus. 2
htm#Kroom http://www.staff.ttu.ee/~atrik/oppe/yki0030/redoksid.pdf http://www.terviseleht.ee/200142/42_kroom.php [6] ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Loeng%204_2006.doc http://www.eki.ee/dict/qs2006/index.cgi?Q=h%C3%BCgroskoopne&F=M&O=0&E=0 www.tlu.ee/keemia/Truusi%20%F5ppematerjalid%202006/ANORGAANILINE%20KEEMIA %20II-1.doc http://staff.ttu.ee/~atrik/oppe/kky3153/loeng112.pdf http://tera.chem.ut.ee/~peeter/Loeng/YK2/l8.pdf www.referat.ee/ee/doc/metallid2.doc http://www.chem.ttu.ee/yki/files/K2004/elemendid/kroomi_ryhm_ee_2.pdf http://www.chem.ttu.ee/yki/elementide_keemia/K2004 http://staff.ttu.ee/~atrik/oppe/kky3153/loeng112.pdf http://en.wikipedia.org/wiki/Chromium [3] http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-8-2.htm http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-4-2.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/magnetid_evelinviks.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Kroom [4] U.Palm, Karik, V
1 30 0,93 1,08 2 40 0,57 1,75 3 50 0,20 5,00 4 60 0,13 7,69 Järeldused Kasutatud teabeallikad: http://www.chem.ttu.ee/files/yki/keemia_alused/S2007/yki0020_1lab.pdf ,,Keemia alused praktikum" , A. Trikkel. Toomas Tamme konspekt
dikromaatioonist tingitud värvus. Tasakaalustada ning esitada molekulaarkujul reaktsioonivõrrand K2Cr2O7 +7 H2SO4 + 6FeSO4 Cr2(SO4)3 + 3Fe2(SO4)3 + K2SO4 + 7H2O Cr2O72(aq) +6 Fe2+(aq) + 14H+(aq) 2Cr3+(aq) + 6Fe3+(aq) + 7H2O(l) Kokkuvõte Katsed võib lugeda õnnestunuks. Katsetes võis näha nii sadenemist, gaasi eraldumist kui ka värvuse muutust. Kasutatud teabeallikad ,,Keemia alused praktikum" , A. Trikkel. http://www.chem.ttu.ee/files/yki/keemia_alused/S2007/yki0020_1lab.pdf http://www.webqc.org/balance.php? reaction=K2Cr2O7%2BH2SO4%2BFeSO4%3DCr2%28SO4%293%2BFe2%28SO4%293%2 BH2O%2BK2SO4
Tema paremad teosed on vähem kunstlikud, ning kus on näha autori enda isiklikke kogemusi. Yokomitsu esimest täispikka romaani Shanghai (1928-31) peetakse üheks klassikaliseks uussensualismi näiteks. Kikai (1930). Teksti läbib omamoodi kütkestavalt rõhuv masendus. It Sei (1905-69) It saavutas tunnustuse J.Joyce`i ja D.W. Lawrence`i tõlkijana. a1929 hakkas välja andma ajakirja Bungei reiby. Kõige ekstreemsemaks näiteks Joyce`i mõjutustest on M hyakkaten (1931). Yki no machi (1937) ja selle järg Yki no mura (1938). a1950 avaldas D.Lawrence`i Lady Chatterley`s Lover tõlke, mis tõi kaasa kohtuprotsessi. Kuulsaim täispikk romaan Hi no tori (ajakirjas vahemikul 1949-53). Ta kirjutas ka mitmeköitelise Jaapani kirjandusmaailma ajaloo, alustades käsitlust Meiji ajast. Tanizaki Jun`ichir Tema arvukate kirjatööde hulgas on nii novelle, lugusid, esseesid, kriitilise tekste, kui tõlkeid. Esimene tunnustus tuli looga Shisei (1909)
Kordamisküsimused 2016/2017 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O) 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. *Ano...
h^5kLA##:y^i#t=:(/CG#
00}#c#)Ty^;S#a'9O4x_6
{yC|l#%k*#E?
5K+,q#H(#rM#Unf#sk T#Df$ev#t0#=
##U%'qAY~'Aa@d#"OO6A##}#g^!
annaabi.ee 
