Kodamis küsimused Ajaloos 16.01.2009 1. Vabrikutööstuse tekkimine lk 155-157 2. Raudteeliiklus, aurik, auto lk 158 3. Yhiskond lk. 159 4. Nelikliit ja Pyha Liit lk. 165 - 166 5. Püha Liidu lagunemine lk. 167 6. Rahvuslik liikumine lk. 179 7. Napoleoni sõdade aeg lk. 198 8. Põhja Saksa Liidust keisririigiks lk. 225 9. Territoriaalne ekspansioon lk. 214 215 10. Yhiskonna sotsiaalne etikett lk. 218 1. Üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku pööret ehk tööstuslikku revolutsiooni. Aluseks olid leiutised, mis võimaldasid asendada esemete
nõus nendest üle astuma. Psühhopaatidel puudub teatud perioodil täiesti südametunnistus. Patoloogilise isiksuse tyyp moodustab elanikkonnast kuskil 0.05-15 %. Psühhopaatidel on enamasti järgevad omadused: madal intelekti tase, harumatus, kvalifitseerimata töö, võimetus luua ja säilitada kontakte ja perekondlike suhteid, sagedased konfliktid seadustega ja halbade harjumuste säilitamine. Sotsiaalsed teooriad: õpitud käitumine( yhiskond ooab mehelt mehelikku) , ühiskonnas läbilöömine (edu saavutab tugevam äris aga miks ka mitte siis peres), sugupoolte hierarhia ( mees usub et nause üleasandeks on mehe teenindamine), lapsepõlves kogetu( säilib kaua ja akndub edasi), kokkupuude reaalse vägivallaga( kogemus et vägivalla abil on võimalik saavutada mida tahad) empaatia kui mehele mitte sobiv(kaasutunne pole mehelik) Keegi pole kurjategijaks syndinud aga nagu näha nendest teooriatest pea valdav
ppt 15 Heiki Raudla „Kodaniku raamat“ http://raulpage.org/kodaniku/kantsler.html Kodanikuportaal www.eesti.ee Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/akt/111062013007 Taavi Annus „Riigiõigus“ (2006) www.valitsus.ee Ülle Madise „Vabariigi Presidendi ülesanded“ (2010) http://www.estonica.org/ „Ühiskonna valitsemine ja haldamine“ http://www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/yhiskond/Valitsemine+re gionaalne+kohtud.pdf 16
Protestantlikes riikides kirjaoskus suurem kui katolikes. Pyydlus kogu elanikkond kirjaoskuse tasemele viia oli saanud valdavaks kogu euroopas. Ka rahva suhtumine muutus. Enne seda olid lapsed olulised toojouks. Algharidus muutus loomulikuks. Kohustuslik kooliharidus 20 saj alguses kuni 14 aastani. Hariduse edendamine kuulus nyyd riigile mitte enam kirikule. 19. saj oli oluline statistika synni osas. Rahvaloendused. Ajakirjanduse tous. Ajakirjandus loi eelduse, et yhiskond muutus enesekriitiliseks. Esimene euroopa riik ,mis voib pidada end taielikult vabaks pressivabaduse koha pealt oli norra. Saksamaal seati sisse piirangud 1819. Martsirevolutsioon 1848 ei andnud samuti ajakirjandust vabaks,. Esimene saksa riik mis selle vabaduse sisse andis oli Wurtenberg, kaotati 1874 terves saksamaal. Bismarcki ajal kontrolliti eriti ajakirjandust poliitiliselt. Hispaania oli samuti kehvas seisus. Seal oli ka koige madalam kirjaoskus. Prml kontrollis Napoleon ajakirjandust
Weissrnhof 1927 elamumess villa savoye ei aksrpteeri sissepaasu maja orgaaniline tervik, kus yks ruum läheb teiseks yle tal on vaid yks arhitktuur, ei ole uut ja vana Ville Contemporain 1922 Le Corbusier urbanist ratsionaalselt organiseeritud linn=ratsionaalne yhiskond tihe linn pargis urbanist vertikaalsus kõrghooned linn 3 miljonile elanikule tihe keskus, väikesed vahemaad ei trammile kesklinnas keskel suur plats, helikopterie maandumisplats, mida kasutati linnas taksona arhitektuur on vältimatult seotud majandusega!!
annaabi.ee 
