Kolme kuru hüdroelektrijaam Kaia Teder Asukoht, miks loodi? Jangtse jõel Hubei provintsi Yichangi linnas Üleujutuste vältimiseks Parandada laevaliiklust Suurim hüdroelektrijaam maailmas Numbreid Veehoidla jätab vee alla 1000 km2 Pikkus 2335 meetrit Kõrgus 185 meetrit Võimsus 22,4 GW Ajalugu 1918 idee Sun Yat-Sen 1932 ettevalmistustööd 1944 - projektUSA insener John L. Savage 1980 aastatel - rahvuskongressis kinnitati uus projekt 1992 - moodustati hiigelprojekti juhtimiseks vajalikud organid ja korporatsioonid 1994 algasid ehitustööd Probleemid Kardetakse jõe kinnikasvamist Hoiatatakse tohutu saastumise eest Kardetakse maalihkeid ja isegi kliima muutumist Prügikiht veepinnal Tamm- põhisüüdlane järvevaala väljasuremisel Turism Laevasõidud jõel Tanzi Ling turistide ala Video
Hiina: formaalselt iseseisev.Valitses mandzude(Qingi) dünastia. Lagunesid traditsioonilsed majanduse ja ühiskonnaelu vormid, tekkis euroopalik ühiskonnastruktuur. 1900. a. bokserite ülestõus-soov saada lahti lääne tulnukatest. Sõlmisid liidu Qingi valitsusega, euroopa suurriigid surusid maha ülestõusu. Hiina pidi euroopale andma rendile veel mitmeid alasid. 1911. a Xinhai revolutsioonmandzude dünastia vastu.Taheti taastada Hiina suurriiklus. Sun-Yat- Seni 3 põhimõtet:rahvuslus, heaolu ja demokraatia. 1912. 1. Jaanuar, kuulutati välja Hiina Vabariik, presidendiks Sun-Yat-Sen. Mandsude võim kukutati. Tegelik võim sõjaväel. Provintsides valitsesid kindralid. Kindralid ajasid provintsides asju enda kasu silmas pidades ja Hiina hakkas lagunema osastisriikideks. Algasid sisesõjad. 3)Euroopa rahvad ja riigid. Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa: riigikord, majandus, sise- ja välis- ja koloniaalpoliitika
Georgia area) Cajun English Harkers Island English (North Carolina) Ozark English Piedmont Dialect Southern Highland English Florida Cracker Dialect Gullah or Geechee Tampanian English Texan Yat (New Orleans) Western English California English Utah English Idaho English Boontling Hawaiian English Pacific Northwest English · Canadian English (CanE, CanEng) o Newfoundland English o Maritimer English Cape Breton accent Lunenburg English
- Välissuhted duolistlikud: aktsepteerib suhtluspartnereid, kuid samas tahab saada suurriigiks - Said mandaate kaotajatelt riikidelt- Saksamaa valdused Vaikses ookeanis - 1918 1922 sõdis Jaapan Kaug Idas kommunistide vastu, talt nõuti Mere konverentsil, et ta oma väed välja viiks. - 1925a. Pekingi leping . Jaapan ja NSVL, Jaapan viib oma väed välja. - Jaapan kontrollib ka münda Hiina ala. Hiina: - Guomindang - valitsus Rahvuslik rahvapartei. Juht: Sun-Yat- sen - Valmistati ette Hiina ühendamist - 1925a. Presidendiks Chiang Kai-shek - 1926 kodusõda - 1928a. Hiiina ühendamine lõpule viidud va Lõuna-Hiina( osa jäi kommunistide kätte) Türgi: - 1923a Vabariik, president: Mustafa Kemal Atatürk - viiakse läbi euroopalikke muutusi - islami usk kaotab oma senise tähenduse - kohtud muudeti avalikuks - ladina tähestik - riidemoe muutus - haridus allutati ilmalikule võimule
· 1945 kapitulatsioon, II MS saab maailmas läbi (2.september) · 1946 põhiseadus · 1951 San Francisco rahuleping · 1951 julgeolekupakt USAga HIINA: · Suure pindala ja rahvaarvu ning pika ajalooga Hiina oli muutunud mahajäänud ja sisetülidest haaratud maaks, mida teised suurriigid olid omavahel mõjusfäärideks jaganud ning selle küljest ka tükke endale hõivanud. · 1911 noorhiinlaste revolutsioon · 1912 Sun Yat-Sen kuulutab Nankingis vabariigi. Mongoolia ja Tiibet kuulutavad end iseseisvaks · 1927 1936 Guomindangi võim - demokraatlik · 1928 Hiina ühendamine · 1928 luuakse Punaarmee · 1937 1945 Hiina-Jaapani sõda · 1946 algab kodusõda · 1949 Hiina Rahvavabariigi väljakuulutamine, Mao Zedongiga eesotsas (1.okt) · 1958 Suur hüpe · 1966 Suur proletaarne kultuurirevolutsioon · 1976 Mao Zedongi surm
Selle taga seisid emigrandid, kes olid mandzude dünastia vastased.1905. a. Tokios loodud revolutsiooniline organisatsioon Tongmenghui, mille eesmärk oli kukutada monarhia, taastada Hiina suurriiklus, teostada sotsiaalsed reformid.1.jaanuar 1912. Kuulutatigi välja Hiina Vabariik. Võim läks kindralide kätte, kes nimetasid ennast kubernerideks. Kuid need tegutseisd vaid rahvusluse või enda kasuks ja riik hakkas lagunema osastisriikideks. 1912.a. lõid Sun Yat- seni pooldajad Goumindangi, mis oli erinevalt Tongmenghuist rahvuslik organisatsioon. See organisatsioon oli aga vastu president Yuain Shikaiga ning algas sisesõdade periood. AAFRIKA JA LADINA-AMEERIKA SARNASED JA ERINEVAD JOONED ARENGUS : Erinevat : · Ladina-Ameerika suutis ennast 20.sajandi alguseks peaaegu täielikult koloniaalsõltuvusest vabastada. Aafrika oli aga 1913.aastaks jaotatud täielikult Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia,Portugali, Saksamaa ja Belgia vahel
8J#4foD'4@ #6r]pzb#p;O~# ndn#
bMf;c##J'ad+v~0jlhT#j+[bZ}P6@?
##
#1Q#G@x#KXc#:WOR5EC$>KQ(#NtS##6~^
#}##Jx#7%#=2*vHbcs#O"DZ<$6 Cxj9
huED|y|#$7r{uP%#M#u` # O~=##_r)###
i%>3(qn&#
:u4LFA8'jhV##>S!6Aiz#r#s )
Q*T;P+Nme###eI!y!}#MGh4Jd32M4;##
U!_Q?yx###n#_G#U#Tv'^#V
M89#G#'f #E# P@s <#W d #
%m4#.#m#f#E# #üKH#M4(Do?
#..a#Id##uf,##p:D|#5VfV#:#
r>##DG>###U#E# ?#^o3u
CM%V,LiU#Zgs#U+ Y#cNU%#<#p#q#b1"=
et=;]zu#p?zf#Y[iq#.#7
Z%i#j[##`## MYL#<#,8##w?
JJRs##j_#t8}8#G'##O4###Bd}~#{`K##$#YaT
g|vT`#uCpg0LK~3#?:Z; d#~#B`X~*?
##^w#@pt;
##{##,1#vj#N#F2`QB^)#4!#}Dv#(#s#Oq#Z+
1(q#qexh/#[)#hpQ#m#R;,VY#_Q#~=VFw_#Y#
}#v<#FcD #]lSS.xZ##wi#ti#pGHc
1##;}F3$>#m
annaabi.ee 
