Nüüd vaatame sisendiga funktsioone. Sisendid kirjutakse sulgudesse, mis tagastuseta funktsiooni puhul pannakse samuti lõppu. Sisendi määramisel deklareerime sulgudes muutuja ilma algväärtust andmata. See on see muutuja, mida me hakkame oma funktsioonis kasutama. Vaatame juhtu: public String fn(String sona, String lol, int a, int b, int c){ String xyx; xyx=sona+lol; c=a+b; return xyx; } Oletame, et funktsiooni tuleb sisse kaks sõna ja kolm numbrit. Seda saame teha funktsiooni välja kutsudes nii fn("tere", " hommikust", 1, 2, 3); rida 1. Deklareerime Stringi nimega xyx, aga me ei pea andma talle algväärtust. rida 2. String xyx saab omale väärtuseks "tere" + "hommikust"; rida 3. Int c saab väärtuseks a+b, aga pane tähele, me ei deklareeri siin ühtegi olemas olevat int-i, sest see on juba kõik sisendite ette andmisel tehtud.
17,87525 0,054078 6,4947E-005 MÄÄRAMINE DÜNAAMILISEL MEETODIL Arvutused 1) arvutatakse empiirilise võrrandi logp = A + B*1/T koefitsiendid A ja B a) kui saadud logaritmilise graafiku sirge algordinaat ja tõus, y = -1642,2x + 7,549 A=7,549 B=-1642,2 b) vähimruutude meetodil; x 2y-xyx A=7,549 A= nx 2- ( x )2 nxy-xy B=-1642,2 B= 0033 0,0034 nx2 -( x )2 2) arvutatakse aine auramissoojus, arvestades, et H aur B=-
ZWIEBXSIPWVBSONXGYMMWOCXVKFUZXSEHKEGCCZGIABXHLTQDEGEKBTFGAHVVNKODR DTPATVTIHHWYHIJHSWVGSTXXKVTVJHQVOTVGKTVARIJTSGAIGFFJATIIEWJVHNRFHSWSDW KTWEOTWKKDLUPZFBILNXWGKTTRTQANXLGHGFKYWFSMULNFITXYXDUGCXLLZSRACDTP WXTXIXFLVWCJBHSRACZFUGYHMSEJLNTCDTPWOIITHSGSXGREQQOBTFLXAHAIKAJQYWSF MIWYTVKXWKZWIELYSTSMEZFFJUMXAYATVMJXFUNHSCWNWXHMEWNNOSYREQQXPXZHSS RRSLKXWUUETMNGTPJKXWSRAFVVFMYTXYXHGYISWKZFTXRXBXKAGIKHGWGIPVTXLGHL ZZMSYILVVTKZDJJMFQOCK Klassiski test: Sõne XYX kordub kuues kohas positsioonidel: 1, 190, 232, 631, 939, 1121. XYXXWYXXLTYAUCWRLWWIPPCXITEEPRMTSTSEJONNOSPPTHLKSYGHSTERSIMJRNPZVTHGS BSETSVOCXVKJKZXRXNSVKGPPBSYRDKZVSGZXGVMMSZILVLTDJXIILFJKCSKFTLOKEKXILU GIKKJSZYYJMTJKKIEFFATACSRYZKXVITYAUCECTXKKHWDXSLUUXYXISTVIILTXHPXKEJSTSF PMMWOGWVEKATIIIXXLXPXYXWLNTCUBXUUKIITXGACHIXFKUCXFKZFGLEPUDJKPPZSNFMI LRMBZGIMKFFCKHWVGXWLDVKAJEZDHFWJHKCHJHSONPXZMBARAQRDJKKCWVYTJUILVKX LUSSRGILNPXREQGLILVHYZKGWTTSFUIMTXYZOHXFHJNKCEHNNLKQVROJKUAHZXWEGNTI
W W W W W W W W {W W { {W W { W W W W Kogutulu TR = Q * P Nõudlus on seda elastsem: · Mida rohkemon hüvisel asenduskaupu. · Mida vähem tähtis on hüvis. · Mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg. · Mida suurem on hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus. XòYXX ÙYYY XYX YXYXXX YYYY ÙYXYX XXYYXYXYYXX XXYYXY YXYXXX YYYY · 1 sissetulekuelastne. · 1 sissetuleku mitteelastne. XòYX ÙYYY XYX YXYXXX YYYY ÙYXYX XYXYYXX XòYX XX YXYXXX YYYY Pakkumise hinnaelastsus kajastab müüjate reaktsiooni hinna muutusele. · Hetkeperiood situatsioon, kus tootjad pole hinnamuutusega kohaneda jõudnud.
3 = , = , x x x2 2 x y y x2 3z 2z 3z 2z = , = , xyx x xy xy 2 y xy 3z 2z 3z 2z = , = , yx2 x yx yxy y yx 3z 2z 3z 2z = , =