Hiina lihtrahvas oli õigusteta alamkiht. Tekkis arvukalt uusi salaühinguid. Kultuur Qingi dünastia ajal Hariduselus olulisi muudatusi polnud. Keiser Kangxi kehtestas range kontrolli kirjanduselu üle, keelustas 1663. aastal teose ,,Mingi dünastia ajalugu" ja lasi hukata kõik, kes sellega seotud olid. Põletati raamatuid, vaenati kõiki kirjanikke, kelle looming ei pälvinud mandzu heakskiitu. Kirjandusse aga ilmus uus zanr satiiriline romaan. Suurima tunnustuse saavutas Cao Xueqini romaan, mis kirjeldab ühe hiina perekonna tõusu ja langust. Teatrikunstis prevaleeris kunqu koolkonna muusikaline draama, mille peateemadeks olid armastus ja patriotism. Maalikunstis jätkusid varasemad traditsioonid, loodi esimesed värvilised gravüürid. Edusamme tegi keraamika. Portselanesemete vorm muutus mitmekesisemaks ja paranes glasuuri kvaliteet. Mingi ja Qingi valitsejate poliitika ei soodustanud teaduse arengut, ilmus ainult üksikuid teaduslikke traktaate.
Mandzu dünastia keiser Kangxi kehtestas range kontrolli kirjanduselu üle. Kangxi pojapoeg Qianlong kehtestas maal lausa kirjanduse inkvisitsiooni: tuleriidal põletati ligi 14 000 nimetust raamatuid; vaenati kõiki kirjanikke, kelle looming ei pälvinud mandzu ametnike heakskiitu. Hiina kultuuri areng ei seiskunud vaatamata ametliku soosingu puudumisele ja tagakiusamisele. Kirjandusse ilmus uus zanr- satiiriline romaan. Suurima tunnustuse saavutas Cao Xueqini romaan ,,Punase kambri unenägu". Teatrikunstis prevaleeris Lõuna- Hiinast alguse saanud ja üle maa levinud kunqu koolkonna muusikaline draama mille peateemadeks olid armastus ja patriotism. Maalikunstis jätkusid varasemad traditsioonid: populaarsed olid heleda värvigammaga maastikumaalid, levinud olid kirjandusega seotud ja kirjandusteoseid illustreeriv zanrimaal. Loodi esimesed värvilised gravüürid. Tarbekunstis tegi uus edusamme keraamika
Hiina lihtrahvas moodustas õigusteta alamkihi. Hiina mehed pidid ajama pealae paljaks ja kasvatama kuklasse patsi.Rahvuslikud mõtteavaldused tõid kaasa repressioonid. Mandzu dünastia keiser Kangxi kehtestas range kontrolli kirjanduselu üle, keelustas 1663. aastal teose ,,Mingi dünastia ajalugu" ja kõik raamatu väljaandmisega seotud tapeti ära.Kirjandusse ilmus uus zanr- satiiriline romaan. Suurima tunnustuse saavutas Cao Xueqini romaan ,,Punase kambri unenägu", mis räägib Hiina perekonna tõusust ja langusest.Teatrikunstis domineeris Lõuna- Hiinast alguse saanud ja üle maa levinud kunqu ja koolkonna muusikaline draama, mille peateemadeks olid armastus ja patriotism.Kunqu draama õitseaeg langes 17. sajandi I poolel.Maalikunstis jätkusid varasemad traditsioonid- heleda värvigammaga maastikumaalid, levis kirjandusega seotud ja kirjandusteoseid illustreeriv zanrimaal. Loodi esimesed värvilised gravüürid
dünastia chuánqí. Mingi dünastia oli suurte narratiivide aeg. Hiina romaan kasvas välja jutuvestmise traditsioonist laatadel ja turgudel tegutsesid jutuvestjad. Nad kõnelesid tavakeeles. Neid lugusid hakati kirja panema, neist tekkisid kogumikud (huàbn; ), millest kasvas välja romaan. Kuulsaimad hiina romaanid on Shi Nai'an'i 14. sajandi romaan ,,Vee piiril"; samuti 14. sajandist Luo Guanzhongi ,,Kolmevalitsus"; 16. saj Wu Cheng'en'i ,,Lääne retk"; 18. saj Cao Xueqini ,,Punase torni unenägu". Pärast Hiina vabariigi väljakuulutamist tekkis realistlik kirjandus, tekkisid autorid, kes lääne kultuuri mõjul protesteerisid klassikalise kirjanduse vastu see pidurdavat kultuuri arengut, kuna seda saavad lugeda vaid need, kes on klassikalise hariduse saanud. Realistid kirjutasid báihuà-s () e tavakeeles. 20. saj kirjanik oli Lao She. Tema romaan ,,Kassilinna saatus"