● 1990 Ants Lauteri nimeline auhind ● 2002 Eesti teatri aastaauhind parimale meeskõrvalosalisele ● 2014 – Valgetähe IV klassi teenetemärk[1] Eesti teatri aastaauhind 2003 parimale meeskõrvalosatäitjale Eesti Teatriühingu aastaauhind parimale meesnäitlejale 1989 Endla Publikulemmik 1996, 1998, 2001, 2005 Kolleegipreemia 1999, 2001 ROLLID ENDLAS Vulitš / tragunikapten / Kazbitš - Meie aja kangelane (2014) Kapten - Woyzeck (2014) Stanley Gardner - Topeltelu (2013) Kapten Keller - Imetegija (2011) Krille - Sinikad (2012) Hermile - Põletus (2010) Kolu-Per - Röövlitütar Ronja (2010) EEST DRAAMATEATER ROLLID 2011 Aleksander, kapten – Villem Tuun Jaan Umbi lugu 2011 Phil Hogan – Eugene O´Neill Saatuse heidikute kuu 2011 Vicente – Jordi Galceran Cancún 2012 Steve Heidebrecht – Tracy Letts Augustikuu 2012 Georg – Martin Algus Kontakt 2013 Vladimir – John Hodge Kollaborandid
LISAD Lavastused EESTI NSV RIIKLIKUS NOORSOOTEATRIS 1976 Samuel Beckett, Godot'd oodates 1977 Fernand Crommelynck, "Suurepärane sarvekandja" 1978 Vladimir Tendrjakov, ,,Koolilõpuöö" 1978 Tammsaare- Rummo "Ramilda Rimalda" Eesti Riiklikus Noorsooteatris 1980 Arnold Wesker, ,,Neli aastaaega" 1986 Molière, "Misantroop" 1987 Thomas Bernhard, ,,Päral" VILJANDI UGALAS 1979 Büchner, "Woyzeck" 1980 Molière, "Don Juan", Lavakunstikateedri diplomietendusena 1982 Anouilh, ,,Antigone", Lavakunstikateedri diplomilavastus 1982 Albee, "Kõik aias" EESTI DRAAMATEATRIS 1981 Paul-Eerik Rummo, ,,Kass!Kass!Kass!" 1988 Bernard Kangro, ,,Merre vajunud saar" 1990 Molière, "Kodanlasest aadlimees" TALLINNA LINNATEATRIS 2002 Sinisterra "¡Ay, Carmela!" 10
Fall "Lõbus talupoeg" (operett) 1922. Pärnu Näitlejate Ühing loobub teatri vedamisest. Sügisel luuakse uus trupp Pärnumaa Rahvahariduse ja Helikunsti Seltsi algatusel ja majanduslikul toetusel. "Endla" Selts annab 2 korda nädalas ruume kasutada ja ühekordset rahalist toetust. 16-liikmelist truppi asub juhtima Aleksander Teetsov. Pannakse alus ka orkestrile, Mary Kalbek hakkab lavastama operette. 1922 - 23. Näitejuhiks Aleksander Teetsov. olulisemad lavastused 1922. G. Büchner "Woyzeck", lavastaja A. Teetsov 1922. T. Pakkala "Parvepoisid", lavastaja A. Teetsov 1923. Näitejuhiks Karl Jungholz. 1923 - 1924. Näitejuhiks Albert Liik. Suureneb opereti osakaal. olulisemad lavastused 1923. F. Schiller "Wilhelm Tell", lavastaja K. Jungholz 1923. J. Strauss "Nahkhiir" (operett), lavastaja M. Kalbek 1924. A. Kitzberg "Neetud talu", lavastaja A. Liik 1924. W. Shakespeare "Suveöö unenägu", lavastaja A. Liik 1924 - 25. Näitejuhiks Woldemar Mettus.
1921. L. Fall "Lõbus talupoeg" (operett) 1922. Pärnu Näitlejate Ühing loobub teatri vedamisest. Sügisel luuakse uus trupp Pärnumaa Rahvahariduse ja Helikunsti Seltsi algatusel ja majanduslikul toetusel. "Endla" Selts annab 2 korda nädalas ruume kasutada ja ühekordset rahalist toetust. 16-liikmelist truppi asub juhtima Aleksander Teetsov. Pannakse alus ka orkestrile, Mary Kalbek hakkab lavastama operette. olulisemad lavastused 1922. G. Büchner "Woyzeck", lavastaja A. Teetsov 1922. T. Pakkala "Parvepoisid", lavastaja A. Teetsov 1923. Näitejuhiks Karl Jungholz. 1923 - 1924. Näitejuhiks Albert Liik. Suureneb opereti osakaal. olulisemad lavastused 1923. F. Schiller "Wilhelm Tell", lavastaja K. Jungholz 1923. J. Strauss "Nahkhiir" (operett), lavastaja M. Kalbek 1924. A. Kitzberg "Neetud talu", lavastaja A. Liik 1924. W. Shakespeare "Suveöö unenägu", lavastaja A. Liik 1924 - 25.
Literatuurooperis (Literaturoper, saksa keelest tulnud termin, Literatur – kirjandus) kasutatakse otseselt, ilma muutusteta (või ainult minimaalsete muudatustega) olemasolevat draamateksti. 20. sajandi alguses oli peale Debussy ooperi “Pelléas ja Mélisande” (esietendus 1902 Pariisis) selliseks näiteks ka Richard Straussi “Salome” (EE 1905 Dresdenis), veidi hilisemast ajast Alban Bergi “Wozzeck” (EE 1925 Berliinis), mille aluseks olid Büchneri draama “Woyzeck” eri redaktsioonid. Debussy ooperi “Pelléas ja Mélisande” žanrimääratlus on prantsuse muusikaline draama (drame lyrique), esietendus toimus teatris Opéra Comique (koomilise ooperi teater, mis oli avatud kõigele uuele erinevalt Pariisi Opéra’st). Debussy ooper on ehituselt muusikadraama (vt eelpool), väga tähtsal kohal on pillitämbrite kombinatsioonid, erilise atmosfääri tekitamine orkestrivahenditega. Vokaalpartii on nagu mähitud orkestrikõlasse
annaabi.ee 
