staatust. · Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatust mingitest põhjendustest lähtudes? 7 · Kui jah, siis põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon! Ent siis on ekslik rääkida kunsti staatuse "omistamisest," sest siis kunstimaailma esindajad ainult kinnitavad kunsti-staatust, mis sel teosel juba nagunii on. · Kui ei, siis pole tegemist kunsti-teooriaga. (Wollheim 1992) 3. Kas kunst on olemuslikult institutsionaalne? · Võrdleme kahte olukorda: a) Jones hoiab raha pangas (institutsionaalne: eeldab raha ja pangandussüsteemi) b) Smith hoiab kalliskive korstna taga (mitteinstitutsionaalne) · Beardsley (1982): Kunst on analoogne juhtumiga b). Tunnustatus sõltub sageli sotsiaalsetest faktoritest, ent kunst ei ole olemuslikult institutsionaalne! · Romantiline kunstnik üksikul saarel võib
koos, tähenduses, et oleks vastuoluline kõnelda millegi hindamisest kunstiteosena, kuid mitte esteetilisest vaatepunktist". P. F. Strawson (1966: 9). 2. Esteetiline ja pertseptuaalne: Esteetiline hindamine on loomult pertseptuaalne (tajumisse puutuv): Esteetilised omadused nõuavad vahetut tajumist. Erinevalt moraaliotsustustest, peavad esteetilised väärtusotsustused tuginema objektide eneste otsesele kogemisele (the acquaintance principle) (Wollheim 1992). 4. Milliseid funktsioone on kunstiteose vahetule kogemisele omistatud? Näiteks kahe eelmise küsimuse vastust annab siia alla paigutada kui vaja. Vahetule kogemisele omistatud mitmeid funktsioone: 1."õigeks elamuseks" 2.Tõlgendamiseks/hindamiseks 3.Kunstikriitilise teksti mõistmiseks 4.Kunstikriitiliste erimeelsuste lepitamiseks NB! Mõnikord rõhutatakse seoses kunstikogejaga, teisalt seoses kunstikriitikuga. 1
Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatust mingitest põhjendustest lähtudes? Kui jah, siis põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon! Ent siis on ekslik rääkida kunsti staatuse “omistamisest,” sest siis kunstimaailma esindajad ainult kinnitavad kunsti-staatust, mis sel teosel juba nagunii on. Kui ei, siis pole tegemist kunsti-teooriaga. (Wollheim 1992) 8. Selgitage millistele eksimustele tuginevad traditsioonilised esteetikateooriad (Kennicki järgi). Traditsioonilised esteetikateooriad eeldavad ekslikult, et a) kunst omab tarvilike ja piisavate omaduste hulka ning on nende kaudu defineeritav. b) sõna „kunst“/“kunstiteos“ esinemine meie keeles tõestab, et asjadel, millele me seda rakendame, on midagi ühist või et neil on mingi üks olemus. 3
Kunst on mitte-formaalne institutsioon! (Cohen 1973, Beardsley 1982). 2. nn "Wollheimi dilemma": Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatust mingitest põhjendustest lähtudes? Kui jah, siis põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon! Ent siis on ekslik rääkida kunsti staatuse "omistamisest," sest siis kunstimaailma esindajad ainult kinnitavad kunsti-staatust, mis sel teosel juba nagunii on. Kui ei, siis pole tegemist kunsti-teooriaga. (Wollheim 1992 Institutsionaalne kunstidefinitsioon "Liigitavas tähenduses on kunstiteos 1)artefakt 2) millele on mõni teatud sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel toimiv isik või isikute grupp omistanud hindamisele kandideerimise staatuse" George Dickie (1971: 101) Mis on `liigitav tähendus,' `artefakt', `kunstimaailm',`hindamisele kandideerimine'? Selgitame põhimõisted! Põhimõisted 1. `Liigitav tähendus' vastandina `kunsti' väärtustavale tähendustele. 2
annaabi.ee 
