TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Kant 021MT Köögis kasutatavad praadimisvahendid Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Helen Kant Köögis kasutatavad praadimisvahendid Tallinn 2010 2 Helen Kant Köögis kasutatavad praadimisvahendid SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................4 TÖÖPLAAN........................................................................................................................................................5 ERINEVAD PANNID...........................................................................................
lühikest aega kõrgel kuumusel väheses õlis pidevalt segades. Nimetus pärineb Hiinast, kus wok tähistab katelt meenutavat panni. Aja jooksul levis wokkimine kõikjale KaugIda maadesse ning tänaseks on sellest saanud üle maailma populaarne küpsetusviis. Ka Eestis pakutakse suvisel ajal väliüritustel hõrgutavaid wokiroogi. Paljudel perenaistel on aga kodus väikesed lamedapõhjalised wokpannid. See toiduvalmistamise viis on saanud meil tõeliseks trendiks. Wokpann täidab ühtaegu nii keedupoti, praepanni kui ka aurutamisnõuülesandeid. Wokkides jäävad toiduained kergelt krõmpsud (liha küpsetatakse siiski läbi). Roa valmistamiseks lõigatakse toiduained väikesteks ribadeks, viiludeks või kuubikuteks. Ka liha peaks olema tükeldatud kas väikesteks kuubikuteks (1,5 x 1,5 cm) või veel parem peenteks ribadeks (1 x 3 cm). 3.Suitsutamine Suitsutamiseks nimetatakse toidu töötlemist naturaalse suitsuga.Suitsutamise eesmärgiks on
valmimist. Kes?Mida? · Tai köök näitab kujukalt nii riigi ajaloo varasemate perioodide kui lähinaabrite Hiina ja India mõjutusi. · Araabiapärasest kebabist on saanud kohalik vardaroog satee. · Indiast on üle võetud vürtsikas hautis curry, mida tailased maitsestavad punase või rohelise currypastaga, rasva asemel pruugitakse kookospiima. · Hiinast on üle võetud toiduainete aurutamine bambuskorvides, wokpann ja sellega koos wokkimine. · Portugallased tõid tailastele tsillipipra, millest on saanud üks põhilistest maitseainetest. Tänapäeval võibki just Tai kiidelda kümne maailma kõige põletavama tsillipipra kasvatamisega. Mida süüakse? · Igapäevasteks toiduaineteks on riis ja riisinuudlid. · Sageli süüakse kala ja mereande nii friteeritult, wokitult, grillitult ja aurutatult kui ka hautiste ja suppide kujul. · Kalast ja mereandidest tehakse ka mitmeid
Nimetus pärineb Hiinast, kus wok tähistab katelt meenutavat panni. Aja jooksul levis wokkimine kõikjale Kaug-Ida maadesse ning tänaseks on sellest saanud üle maailma populaarne küpsetusviis. Ka Eestis pakutakse suvisel ajal väliüritustel hõrgutavaid wokiroogi. Paljudel perenaistel on aga kodus väikesed lamedapõhjalised wok-pannid. See toiduvalmistamise viis on saanud meil tõeliseks trendiks. Wokpann täidab ühtaegu nii keedupoti, praepanni kui ka aurutamisnõu ülesandeid. Wokkides jäävad toiduained kergelt krõmpsud (liha küpsetatakse siiski läbi). Roa valmistamiseks lõigatakse toiduained väikesteks ribadeks, viiludeks või kuubikuteks. Ka liha peaks olema tükeldatud kas väikesteks kuubikuteks (1,5 x 1,5 cm) või veel parem peenteks ribadeks (1 x 3 cm). Suitsutamine
rasvaga kuumutamist. Kallimad nõud on juba tehases taimeõliga töödeldud ning vajavad vaid kerget õlitamist. Pärast toiduvalmistamist tuleb malmnõu hoolikalt sooja veega puhtaks pesta (NB! mitte kasutada nõudepesuvahendit) ja kuivatada. 3 Pilte malmnõudest Malmist ovaalne ahjuvorm Malmpann puuvarrega Malmist pannkoogipann 4 Malmist wokpann Roostevabaterasest nõud Roostevaba teras on raua sulam kroomi ja nikkliga. Roostevaba teras on väga hea tooraine kööginõude jaoks, see on kergesti puhastatav ja hooldatav. Roostevaba teras ei kannata soola, seega tuleb sool lisada kas keevasse vette või valmistoidule. Kvaliteetteras märgitakse alati 18/10 või 18/8 märkega. Kui tootel on mingi muu märge, st lihtsalt stainless või inox, on tegemist madalama terasekvaliteediga
annaabi.ee 
