Saksamaa 16. saj toimus seal esimene võitnud reformatsioon. Tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja oli Martin Luther. Alguse sai jälle seoses indulgentside müügiga. Seal hakati neid juba ette müüma. 1517 naelutas Luther oma seisukohad Wittenburgi lossikiriku uksele (95 teesi) 1) lõpetada indulgentside müük 2) paavst saab kustutada vaid enda poolt määratud karistusi. 3) Munkadel ja nunnadel lubada kloostrist lahkuda. 4) Vaimulikel lubada abielluda. 5) Kaotada pühakute ja reliikviate kultus 6) Keelata tasu võtmine kiriku toimingute eest 7) Lõpetada vaimulike ametikohtade müük 8) Tõlkida piibel rahvus keeltesse Reformatsioon Saksamaal (1517-1555) Põhjused:
12. Kodukarjaõigus- andis mõisnikele õiguse karistada talupoegi. 13. Kümnis- 1/10 saagist tuli ära anda. 14. Ketser- ebausk. 15. Missa- jumalateenistus. 16. Tsaumtf- käsitööühing. 17. Klooster- Munkade ja Nunnade elupaik. 18. 1558-1583 Liivi sõda. 19. 1632- Tartu ülikooli avamine. 20. 1739- ilmus esimene eestikeelne Piibel. 21. Martin Luther- 31.10.1517 naelutas Wittenburgi linnakiriku uksele 95 teesi, sellest sai alguse usupuhastuspüha. 22. B.Forselius- ainuke õpetaja koolmeistrite ja köstrite seminaril 1684. aastal.
Pandi algul kirikuvande alla. Hiljem vangi. Keeldus oma seisukohtadest loobumast ja põletati 1415 ketserina. Tsehhis järgnes pikaajaline hussiitide liikumine kiriku vastu, mis lõpuks maha suruti. Saksamaa 16. saj toimus seal esimene võitnud reformatsioon. Tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja oli Martin Luther. Alguse sai jälle seoses indulgentside müügiga. Seal hakati neid juba ette müüma. 1517 naelutas Luther oma seisukohad Wittenburgi lossikiriku uksele (95 teesi) 1) lõpetada indulgentside müük 2) paavst saab kustutada vaid enda poolt määratud karistusi. 3) Munkadel ja nunnadel lubada kloostrist lahkuda. 4) Vaimulikel lubada abielluda. 5) Kaotada pühakute ja reliikviate kultus 6) Keelata tasu võtmine kiriku toimingute eest 7) Lõpetada vaimulike ametikohtade müük 8) Tõlkida piibel rahvus keeltesse
tekkisid manufaktuurid toodeti riiet, paberit, klaasnõusid hõbeda, raua ja vasekaevandused arenes kaubandus (vürtsid, Welserite perekond, panganduses perekond Fuggerid) - väliselt hiilgav katoliku kirik probleemides rikkus, toretsemine, lodevus 2. Martin Luther - Sündis 10.11.1483 Eislebenis - Saksa talupoeg - 1507 pühitseti augustiinlaste ordu preestriks - 1512 sai Wittenburgi ülikooli teoloogiadoktoriks ning ühtlasi Wittenbergi ülikooli piibliteaduse professoriks - astus teravalt välja indulgentside laialdase müügi vastu (neid hakati ja ette ostma) - 31.10.1517 naelutas lossikiriku uksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristamise kustutamise kohta - juulis 1518 tuli talle korraldus ilmuda Rooma end ketserlussüüdistuste vastu kaitsma - Augsburgis toimus Lutheri kohtumine paavsti saadikuga, kuid ta jäi oma õpetustele kindlaks
põhimõtetel. Tänu sellele onn enamik ettevõtteid erakapitalile toetuvad. Erasektor ja avalik sektor on omavahel tihedalt seotud, sest: 1) Erasektor tegutseb avaliku sektori poolt loodud õigusruumis 2) Avalik sektor oma ülesannete realiseerimiseks vajab raha, mida on võimalik saada maksude näol erasektorilt. 3. Reformatsioon Reformatsioon sai alguse Wittenburgist, kui 31.10.1517. aastal naelutas Wittenburgi kiriku uksele kohaliku ülikooli professor, Martin Luther paberi 95 teesiga e. vaatenurk. Nende 95 teesiga ta kritiseeris katoliku kirikut, sest see oli eemaldunud jumalast. 1. Ta kritiseeris indulgentside müüki.(patukahetsuskiri) 2. Ladinakeelset jumalateenistust, millest kirikulised aru ei saanud. 3. Ta kritiseeris kirikuõpetajate abielukeeldu. 4. Ta leidis, et piibel on vaja puhastada sinna aegade jooksul kogunenud saastast. 5
Juhtis türklastevastast ristisõda, kuid sai Bayezit I-lt Nikopoli lahingus 1396 lüüa. Hoolimata enda antud turbekirjast sanktsioneeris 1414 J. Husi hukkamise. Sigismundi korraldatud hussiitidevastased ristisõjad olid edutud. Friedrich III Tark (1486-1525). Saksi hertsog ja kuurvürst. Pooldas riigireformi (eriti riigivalitsuse, s.o keisri juures asuva vürstide komisjoni loomist), kuid loobus talle 1519 pakutud keisritroonist. Asutas 1502 Wittenburgi ülikooli, millest sai luterliku opositsiooni keskus. Jäädes ise katoliiklaseks, soodustas Friedrich reformatsiooni levimist, kaitses M. Lutherit. 2) Habsburgide soost valitseja (1440-1439), keda on nimetatud nõrgaks ja rumalaks. Tema ajal riik lagunes ja kaotas rea ülitähtsaid valdusi, muuhulgas ka Habsburgide peamise pärusvalduse Austria. Vürstid ei arvestanud keisrit enam üldse ja tal polnud võimalik oma
Juhtis türklastevastast ristisõda, kuid sai Bayezit I-lt Nikopoli lahingus 1396 lüüa. Hoolimata enda antud turbekirjast sanktsioneeris 1414 J. Husi hukkamise. Sigismundi korraldatud hussiitidevastased ristisõjad olid edutud. Friedrich III Tark (1486-1525). Saksi hertsog ja kuurvürst. Pooldas riigireformi (eriti riigivalitsuse, s.o keisri juures asuva vürstide komisjoni loomist), kuid loobus talle 1519 pakutud keisritroonist. Asutas 1502 Wittenburgi ülikooli, millest sai luterliku opositsiooni keskus. Jäädes ise katoliiklaseks, soodustas Friedrich reformatsiooni levimist, kaitses M. Lutherit. 2.) Habsburgide soost valitseja (1440-1439), keda on nimetatud nõrgaks ja rumalaks. Tema ajal riik lagunes ja kaotas rea ülitähtsaid valdusi, muuhulgas ka Habsburgide peamise pärusvalduse Austria. Vürstid ei arvestanud keisrit enam üldse ja tal polnud võimalik oma autoriteeti ka taastada, sest tal polnud raha ega sõjaväge.
annaabi.ee 
