1. III 1918 Prantsusmaa ja Suurbritannia de facto tunnustus Eesti Vabariigile (kuni rahukonverentsini) Saksa okupatsiooni lõpp ja iseseisvuse taastamine 7. XI 1918 näljamäss Tallinnas 9. XI 1918 revolutsioon jõuab Tallinna eskaadrisse 11. XI 1918 Compiegne´i vaherahu Võimu ülevõtmine 11. XI 1918 Ajutise Valitsuse esimene koosolek 12. XI 1918 provintsiaalvalitsuse asjaajamise ülevõtmine Seckendorffilt 19. XI 1918 leping Saksa riigi Baltimaade peavolinikuga (August Winnig) 20. XI 1918 Maapäeva kogunemine Võimu ülevõtmist komplitseerinud tegurid: · Saksa vägede vastutegevus (eriti Lõuna-Eestis) · võimusegadus (kolme vallavanema probleem) · Pihkvast Eestisse taganenud Vene valgete Põhjakorpuse omavoli · enamlaste õõnestu 4. Vabadussõda. Sõja etapid, olulisimad sündmused. Murrangutegurid ja võidu põhjused. Sõjamajandus. 4.1 Vabadussõda Sõja ettevalmistused ja algus 11
Komitee Eesti Vabariigi iseseisvaks ja käimasolevas maailmasõjas erapooletuks. Kuna järgmisel päeval okupeerisid Saksa väed Eesti, ei saanud Eesti Vabariigi riigivõimuorganid reaalselt tegutsema hakata. Novembris algas Saksamaal revolutsioon ning pärast vaherahu sõlmimist sõdivate poolte vahel hakkasid Saksa väed Eestist lahkuma. 11. novembril läks võim Tallinnas Eesti Ajutise Valitsuse kätte. 19. novembril kirjutasid Saksa riigi baltimaade peavolinik August Winnig ja Eesti Ajutise Valitsuse esindajad alla riigivõimu üleandmise lepingule. 28. novembril algas aga enamlaste pealetungiga Narvale Vabadussõda. Eesti majandus, mis pidi tagama sõjapidamiseks vajalikud vahendid, oli laostunud. Tallinna suurtehased olid osaliselt siseseadetest tühjaks veetud, maal olid suur osa põldudest söötis ning Tallinnas jätkus toiduaineid kõigest kolmeks päevaks. Valitsus organiseeris aktsiooni vilja vabatahtlikuks varumiseks, kuid palju vilja kokku ei toodud
Niinimetatud Balti erikord, mis kehtis nendes kubermangudes, tagas laiaulatusliku autonoomia: rakendati oma tsiviilkoodeksit, kohalik võim kuulus linnadele ja kohalikele rüütelkondadele ning enamus rahvastikust kuulus luteri kirikusse. 1918. aasta veebruaris okupeeris Saksamaa keiserlik 8. armee Eesti ja veebruarist kuni novembrini kuulus võim Eestis 8. armee ülemjuhatusele. Pärast Compiègne’i vaherahu all- kirjastasid August Winnig, Saksa valitsuse peavolinik Eestis ja Lätis, ning Eesti Ajutise Valit- suse esindajad 19. novembril 1918. aastal Riias lepingu, millega Saksamaa andis ülemvõimu Eestis üle Eesti Ajutisele Valitsusele. Samal ajal koondas Nõukogude Venemaa Eesti piirile Punaarmee üksusi, kes ründasid 28. novembril 1918. aastal Narvat. Eesti Vabariigi Ajuti- ne Valitsus kuulutas 29. novembril välja üldmobilisatsiooni. Algas Eesti Vabadussõda. Eesti
Lõuna-Eestis, kus valitses 60. korpuse vägi, olukord oli keerulisem. Tartus Postimees ja Maaliit, tulid välja ilma Saksa sensori loata, lehed jõuti müüki, kuid korjati ära ning toimetused pandi kinni saksa sõjaväelaste poolt. Kohalikud linnvalitsused, keeldusid võimu ära andmisest. Saksamaa oli sunnitud oma poliitikat muuta Lõuna-Eestis, 14. novembril võeti ametist maha Gossler (Baltimaa komissar) ning nimetati ümber amet Baltimaade peavolinik, kelleks sai Winnig. Sakslased said novembris 18, detsembris põhiliselt oma sõjaväele kuulunud varustusele. Eestis polnud nii palju toiduaineid, et järgmise saagini üleelada. Keelustati ära toiduainete vabakaubandus, toiduainete väljaviimine Eestist, keelati ära juustuvalmistamine ja vorsti tegemine. Maanõukogu lõpetas oma tööd, ta midagi erilist ära ei teinud. Vabadussõda N. Venemaa tegevus: eesmärgid, sõjalised jõud, operatsioonikava, Eesti kütiväeosad:
annaabi.ee 
