Et Schmidti ei huvitanud maine kuulsus ega reklaam, siis ei võtnud ta oma leiutisele isegi patenti. Tähelepanuväärseimad Schmidti teleskoobid on LAMOST (Lisa 6) Hiinas (hetkel suurim maailmas) ja NASA kosmosesond Kepler (Lisa 7), mis startis 6. märtsil 2009 ülesandega otsida elamiskõlblikke planeete. 2. 2 Horisontaalteleskoop Uranostat Horisontaalteleskoobi (Lisa 8) oli Schmidt amatöörastronoomina enesele ehitanud. See sarnanes suurte Päikese uurimise instrumentidega Mount Wilsonil. Objektiiviks oleva peegli läbimõõt oli 31 cm ja fookusekaugus 30 m. Ts lostaadil oli üksainus tasapeegel, mida vedas teravmeelse konstruktsiooniga hüdrauliline kellamehhanism. Lühema aja jaoks oli järelvedu nii peen, et Jupiteri kuule asetatud okulaari niitrist mitme minuti kestel jaotas selle kuu täpselt neljaks võrdseks kvadrandiks. Horisontaalpeegli abil tegi Schmidt suure kollektsiooni eeskujulikke
Sama aasta 13. juunil sõlmis Hale, Mount Wilson Toll Road Companyga 99-aastase rendilepingu 40 aakri suuruse maatüki kasutamiseks. Aastal 1908 võeti kasutusele 1,5-meetrise peapeegliga teleskoop ja 1917. aastal 2,5-meetrise peapeegliga Hookeri teleskoop, mis oli järgneva 30 aasta jooksul maailma suurim teleskoop. Aastal 1919 asus Mount Wilsoni observatooriumis tööle Edwin Hubble, kes töötas seal kogu ülejäänud elu. Juunist detsembrini 1926 määras Albert Michelson, Mount Wilsonil, Mount San Antonio tipust peegeldunud valguskiire mõõtmise abil valguse kiiruseks 299 796 km/s. Mount Wilsoni observatooriumis töötanud Horace Babcock oli oma 1953. aastal avaldatud tööga üks adaptiivse optika teerajajaid. Aastal 1984 otsustas Carnegie Institution Mount Wilsoni observatooriumi tegevuse lõpetada ja keskenduda vaatlustele Tšiilis. Aasta hiljem lõpetati vaatlused Hookeri teleskoobiga. Aastal 1986 asutasid observatooriumi jätkamisest huvitatud
NB! Riigi sekkumine majandusse ei tähenda eraomandi kaotamist. Ameerika Ühendriigid 1920.-1930. I maailmasõtta astus USA hilja, aga juba enne seda oli ta varustanud Euroopa riike Antanti poolt oma toodanguga. Sõja ajal oli USA laenanud Prantsusmaale ja Inglismaale raha, mida need said kasutada sõjapidamiseks. Kui enne sõda oli USA pigem Euroopa riikidele võlgu, siis pärast I MS oli olukord vastupidine. I MS järgsel konverentsil oli Wilsonil vaja läbi suruda Rahvasteliidu idee. USA-siseselt see aga väga populaarne idee ei olnud, enamik ameeriklasi ei mõistnud, miks peaks USA sekkuma Euroopa konfliktidesse. Kuna kongress jättis ratifitseerimata Varsailles' rahulepingu, siis jäi liitu astumata. Sellesama idee eest autasustati Wilsonit aga 1919 Nobeli rahupreemiaga. 1920ndatel ja 30ndatel iseloomustas USA-t isolatsionism (pigem poliitiliselt, kuna majanduslikult oli maailmariikidega seotud)
Teiselt poolt jällegi - naine teeb mis tahab ja on tunkesid kandev lesbi või pitsi kandev Mai Loog. Kas pornograafia on naiste piiramine? Aga kui naisele meeldib pornograafia? See viib Wilsoni mõttele, miks peaks need olema feministid, kes naistele uusi reegleid seavad, ehk et ilmselt ei ole võimalik lahendada probleemi: ühelt poolt hukkamõist tarbijalik suhtumine kleitidesse ja moodi ja teiselt pooltindividualism, mida kleidid loovad. Kuid moega ühildumine on Wilsonil samamoodi nagu Simmelil: negtiivse märgiga konformism. St alternatiivmood ei ole mingi kõrgem ideaal. Vaba ja isiklik mood kui miski, mis eksisteerib ainul kuskil subkultuurisõgavustest? Mood on üks etseetilistest vabadustest, mis aitab alternatiive leida kui kunst. Mood ei ole mäng - see on kunstivorm ja sotsiaalne süsteem. Moe mõttetus, mis Veblenile ei meeldi, teebki selle mõttekaks. Perfonks ongi asja point. 21
tarbijalik suhtumine kleitidesse ja moodi ja teiselt pooltindividualism, mida kleidid loovad. Vaba tahe on müüt? Inimesed on sotsiaalselt konstrueeritud? Mood ei ole seotud vaba tahtega, majanduse ja kasulikkusega, vaid kaasaegsete moevooludega. Liberaalsed naised, vabastatud naised 60ndatel ütlesid, et tuleb teha oma asja, kuid kudias siis on nii, et kõik teevad oma asja? Samad riided jne. Kuid moega ühildumine on Wilsonil samamoodi nagu Simmelil: negtiivse märgiga konformism. St alternatiivmood ei ole mingi kõrgem ideaal. Vaba ja isiklik mood kui miski, mis eksisteerib ainul kuskil subkultuurisõgavustest? 60ndate müüt vabast riietusest on seotud teise müüdiga, et formaalss on alati repressiivne. Kuid rituaaide repressiivsus on midagi muud kui repressivsed rituaalid. Æ Seab kahtluse alla kogu Frankfurti ja valeteadvuse.
annaabi.ee 
