Ta meenutab ühes intervjuus oma lapsepõlve: ,,Elasin vaheldumisi Haapsalus ja NarvaJõesuus vanavanemate juures. Haapsalu on kena suvelinn, seal oli isegi sõja ajal hea elada, sest lahingud jäid kaugele, NarvaJõesuu oli samuti mõnus paik, mäletan, kuidas me suviti ujumas käisime. Kuid nüüd Narva Jõesuud külastades tundus linn trööstitu. Mu südamel oli seal raske, vihma sadas, väljas oli külm ning mu vanaema maja pole enam alles." Wiklandi sõnul oli tal Haapsallu palju kergem minna. Kuigi linn on muutunud, olevat ta lapsepõlve mängumaa kohe ära tundnud. Pealegi elab seal veel inimesi, keda ta kunagi tundis, näiteks kunagisi kooliõdesid. Kuna ta oli kindel, et tagasiteed Eestisse enam pole, ei õpetanud ta ka oma neljale tütrele eesti keelt, sest ta ei näinud mõtet ,,õpetada neile keelt, mida nad ei saa tarvitada". Wikland ei usu, et ta kunagi Eestisse tagasi koliks, sest kogu tema elu on
Sealt algas pikk koostöö ja sõprus. Ilon Wikland on ka ise kirjutanud mitu lasteraamatut. ,,Pikk, pikk teekond," mis jutustab kunstniku lapsepõlvest Haapsalus ja Rootsi pagemisest. Veel kirjutas ta raamatu, nimega ,,Sammeli, Epp ja mina," milles jutustab oma esimesest koolipäevast Tallinnas. Samuti ilmusid ka raamatud ,,Minu vanaema majas" ning ,,Kartulilapsed". 2007. Aastal anti välja Enno Tammeri koostatud rohkete illustratsioonidega raamat ,,Ilon Wiklandi maailm," mis tuvustab kunstniku elu ja rikkalikku loomingut.
Muuseumis suvekohvik, grupimenüüd. 2. Vormsi 1944ndani rannarootslased, kalmistu ja rõngasristid, Püha Olevi kirik, 29.06 Olavi päev. Populaarne jalgrattamatkajate seas. 3. Lihula linn linnusevaremed, Linnusemägi, matkarajad lähi külades, Lihula mõis (muuseum ja TIK). 4. Matsalu RP lindude pesitsemiseks, sulgimiseks ja läbirändeks. Algselt LK-ala, 2004 RP. Linnuhuvilised, vaatetorn, matkarajad, paadiretked. 5. Ilon Wiklandi maja - Maailmakuulsa lastekirjaniku Astrid Lindgreni raamatute illustraatori Ilon Wiklandi lapsepõlvelinn on Haapsalu, 1930-ndail elas ta vanavanemate juures kenas kollases majas. Wikland emigreerus 1944 a Rootsi. Haapsalu aeg tõi tema joonistustesse väikelinna motiive - Haapsalu puitmajade, lossimüüri ja raudteejaama kujutisi. Huvitav teada: Ilon Wikland kinkis ligi 800 originaaljoonistust Haapsalule, Sa näed
1974) hakkas ta ka ise kirjutama rohkem surmast. - Ilon Wikland Ilon Wikland sündis Tartus viiendal detsembril 1930 ja Haapsalus ja Narva- jõesuus kasvanud Wikland on aastakümneid elanud Rootsis Stockholmi lähistel. Ta lahkus Eestist 14-aastasena ning arvas, et ei näe kodumaad enam kunagi. Läks aga teisiti ja viimasel ajal on tema kontaktid Eestiga aina tihenenud. Eestis sündinud Ilon Wiklandi tuntakse eelkõige Astrid Lindgreni raamatute illustreerijana, ent juba 1995. aastast on ta ka raamatuid kirjutanud, mõistagi neid ise illustreerides. Winklandi karjäär algas juhuslikult. Ta läks kirjastusse tööd küsima aastal (1954) ja Astridil oli saanud valmis just oma raamat ,,Mio, mu Mio" ja tal lasti teha sellele proovi töö. Need sobisid ja nüüd on tal kogu aeg tööd olnud. Kõik need mõnusad tegelased Lindgreni arvukate teoste lehekülgedelt --
lapsel võib olla raskusi sellest aru saamisel, eriti kui ideaaliks on tavapärased muinasjututegelased nagu Elsa ja Lumivalgeke. Antud raamatu illustratsioonideks on erinevalt kõverdunud jalad, taevas lendav hiir-konn, õhupallist peaga printsess jne. Sama moodi on ka iseäralikult illustreeritud ka Aino Perviku raamat „Paula jõulud“, kus jõuluvana on siis peenikene ning lühikese habemega ja ka teised illustreeringud on kummalised. Samuti Ilon Wiklandi ja Leelo Tungali raamatus „Tragi tüdruk Kata“ on pisut segased pildid juba täiskasvanu jaoks. Raamat on eelkõige mõeldud tüdrukutele ning on hea õpetliku sisuga, kuid laps, kes nendel piltidel olema peaks, meenutab rohkem poissi kui tüdrukut. Tal on seljas sinised traksipüksid ning punane kampsun ja lühikesed juuksed, mille järgi võiks arvata, et tegemist on poisiga. Raamat on muidugi positiivne selle poolest, et selles on lühemad laused
endiselt ei toetata, kuid mille möödapääsmatuses lasteraamatu puhul keegi enam ei kahtle. Silmas tasub pidada Pille Tammela, Alvar Jaaksoni, Kamille Saabre, Elina Sildre, Marja-Liisa Platsi, Katrin Ehrlichi jpt töid. Eriti väärib esiletõstmist noor raamatuillustraator Pent Talvet, kes oma esimese raamatu, Sass Henno ,,Mereröövlimängu" (2005) illustratsioonides jätkab omanäolise käekirjaga Ilon Wiklandi ja Edgar Valteri tööde esteetikat. (Künnap, Sinijärv 2005: 7) 1.7. Uus tõus eesti lastekirjanduses Oma sügavaima mõõna läbinud, on eesti algupärane lastekirjandus teinud läbi võimsa arengu, mis Loomingu 2006. aasta lastekirjanduse aastaülevaates annab põhjust hüüdeks ,,Lõpetuseks rõõmustagem: elame õnnelikul ajal! Kui palju ilmub häid raamatuid!" (Urmet 2007: 587). 14
annaabi.ee 
