(nt opiaadid ja kanepitooted), stimulantideks (nt kokaiin ja amfetamiin) ja hallutsinogeenideks (nt LSD). (Oppar 2010: 3) Depressandid on kesknärvisüsteemi tegevust mõjutavad narkootikumid, mis aeglustavad ajutegevust. Stimulandid on kesknärvisüsteemi mõjutavad narkootikumid, mis aktiviseerivad ajutegevust. Hallutsinogeenid avaldavad mõju mõistusele, moonutades kasutaja kuulmis- ja nägemisaistanguid. (Whyman 2002: 132) 1.1 Eestis enam levinud narkootikumide üldtutvustus 1.1.1 Amfetamiin Amfetamiin on sünteetiline narkootikum. See on tuhm valge pulber. Müüdav amfetamiinsulfaat sisaldab harilikult 3-5% antud ainet, segatuna näiteks paratsetamooli, kofeiini või söögisoodaga. (Ganeri 2000: 25) Amfetamiini manustamise populaarseim variant on ninna tõmbamine, mõnikord tarbitakse seda ka suu kaudu, süstitakse vedelikuga segatult või suitsetatakse (Whyman 2002: 138).
ta läheb ära, ei armasta enam oma peret. (Vaher, 2008, 48) Selline pidev kartmine ja muretsemine ei mõju kindlasti lapse vaimsele tervisele hästi. Pidevalt tülitsevate vanemate kodust puudub kodurahu, vaikus – kodune õhkkond on pingeline. 14-aastane Jay on öelnud: „Mu vanemate vahel läks asi nii hulluks, et mul oli piinlik sõpru enda juurde koju tuua, sest võisime sattuda otse keset tüli.“ (Whyman, 1999, 14) Enne lahutust tülitsedes võivad erimeelsused tekkida ka lapse kasvatamisega seotud küsimustes. Sellisel puhul, kui ema lubab üht ja isa teist, on laps segaduses ning võib kuulama hakata lihtsalt seda inimest, kes parajasti domineerib või hoopiski hakata mitte kedagi kuulama. Oluline, et vanemad oleksid lapsega seotud küsimustes ühel nõul. Vastasel juhul puudub lapsel normaalseks psühho-emotsionaalseks arenguks hädavajalik turvatunne. (Vaher, 2008, 48, 49) 2
LISA Motivatsioonihierarhia 9 KASUTATUD MATERJALID 1. Krista Rüütel(Tallinna Ülikool, psühholoogia eriala). Referaat 1. Heidi Reiljan (TÜ psühholoogiamagister). Artikkel. http://tnk.tartu.ee/0enesehinnangust.html 3. ,,1981 KALENDER" Eesti Raamat 1980. lk 205-209 4. Wikipedia. www.wikipedia.ee 5. Matt Whyman. ,,XY teekond poisist meheks" Koolibri 2002. lk 105 6." Pere ja Kodu" Jaanuar 2001. lk 22-24 7. Artikkel http://www.ivanhoe.com/story/p_newsflash.cfm?storyid=3219 http://www.minut.ee/odd/02/04/04/1548223.shtml 8. Artikkel http://www.tarbija24.ee/?id=91215 9 .I. Kraav, K. Kõiv. 7.kl. inimeseõpetuse õpik 10. Jeremy Stangroom."Väike raamat suurtest ideedest: Filosoofia" Eesti Päevalehe AS 2008. lk 60-61 11. Aivar Ots, uurimustöö
Salo, O.Crescendo – hitaasti kasvaen 24. Sinkkonen (2002) Koos isaga 229 25. Soans (2005) Indigolapsed 26. Sullivan (2004) Kiusamine koolis. 27. Tankler, M. (1992) Kuidas areneb laps. Logos 28. Teusen (2001) Jonniiga 29. Tulviste, T. 7a. kuni murdeealise kõne. Konspekt loengust Kõne ja suhtlemine koolis. Sotsiaalne ja isiksuse areng murdeeas TÜ 2003 30. Whyman, M. (1997) Kaheks kistud: kuidas toime tulla vanemate lahutusega? 31. Woolfon (2004) Miks lapsed nii käituvad? 32. Wortham, S.C. Early Childhood Curriculum Artiklid aadressilt http://www.tnk.tartu.ee/artiklid.html siia lisa veel materjali – kasulikku ja vajalikku 230 Lisa 1 Worthami Arengu Uurimise leht 0 – 6 kuud
annaabi.ee 
