· Viis aastat õppis algkoolis Brooklynis, töötas lühemat aega trükkariaemtis ja siis ajalehetoimetuses. · Juba 17. aastasena siirdus maale ning õpetas lapsi. · 1849. aastal on Whitmanis juba esimesed kindlamad äratundmised oma osast poeedina ja tal on valminud juba esimesed fragmendid ona tulevasest tööst. · Oli ameerika luuletaja ja esseist. Peetakse ameerika mõjukaimaks luuletajaks. · Whitmani luulet on tõlgitud rohkem kui 30 keelde. · Asendas Euroopa luulele omase rütmilise ja meetrilise struktuuri vabavärsiga. · See väljendab tema filosoofilist vaadet, et Ameerika saatuseks on vabastada inimvaim. · Tema ainus teos on "Rohulehed", mida ta toimetas ja täiendas kuni surmani. · Teose esimene väljaanne , mis oli õhuke kvartkaustas raamat, ilmus 1855. aastal ja oli ülimenukas.
1855 a. avaldas ta autorinimeta, enda loodud ,,Rohulehed", mis koosnes ainult 12 luuletusest ja poeemist. Raamat äratas suurt huvi! Edaspidistes loomingutes avaldas Whitman sama pealkirja all ,,Rohulehed" mitu väljaannet, lisades vaid uusi tsükleid. ,,Rohelehtede" 9 väljaanne sisaldab ligikaudu 400 luuletust. Whitman uskus elu bioloogilis matriaalsesse ühtsusesse, käsitades ka inimest kui looduse osa. Whitmani elufilosoofia määras ka tema luule laadi, mida iseloomustab eriomane maalähedus. Rõhutades, et luule ja poeedi isiksus kuuluvad lahutamatult ühte looduse ja kõiksusega, sinuga ja minuga, ütleb Whitman 52 osalises poeemis ,,Laul isendast". ,,Laul iseendast" Pühitsen ennast ja laulan endast, ja mida tõeks pean, pead sinagi tõeks pidama,
7. Kes on Walt Whitman? Walter ,,Walt’’ Whitman on 19.saj Ameerika luuletaja, kes sündis 1819 aastal New Yorgi osariigis. Teda peetakse siiamaani mõjukaimaks ameerika luuletajaks ning tihti kutsutakse isegi ,,vabavärsi isaks’’. Uudse asjana hakkas Whitman kasutama vabavärssi. See muudatus edastas ka tema filossfilist vaadet, mille eesmärgiks oli vabasta inimvaim, mis oli 19.saj olustikus ja ühiskonnas ennekuulmatu nähtus. Whitmani ainsaks teoseks on ,,Rohulehed’’, mida ta täiendas kuni surmani. Sellest samast teosest inspiratsiooni saades, tsiteeris ka filmis Mr. Keating enda õpilastele Walt Whitmani.
naine teda tagasi ei võta. Ta asus elama ühte Brüsseli hotelli. Rimbaud läks talle järele, olles veendunud, et Verlaine'il ei jätku julgust oma elule lõppu teha. Kui Rimbaud tahtis Verlaine'i maha jätta, tulistas ta joobnuna oma armastatut kaks korda, haavates teda kergelt randmesse. Verlaine vangistati 18 kuuks Monsi. Walter Whitman oli ameerika luuletaja ja esseist. Teda peetakse mõjukaimaks ameerika luuletajaks. Whitmani luulet on tõlgitud rohkem kui 30 keelde. Euroopa luulele omaste rütmiliste ja meetriliste stuktuuride asemel hakkas ta kasutama vabavärssi. See muudatus edastab ka tema filosoofilist vaadet, et Ameerika saatuseks on vabastada inimvaim. Tema ainus teos on "Rohulehed", mida ta toimetas ja täiendas kuni surmani. "Rohulehtede" esimene väljaanne ilmus 1855 ja see osutus üllatavalt menukaks. Teose järgmistele trükkidele lisas ta järjest oma uusi luuletusi.
Tunnusteta luule, sarnanedes nii paljude tekstidega, mida tänapäeval on hakatud luuleks pidama modernistliku luule traditsiooniga, mis koosnebki tunnusteta luulest. Seda on Riismaa ka ise tajunud, tema luuletustes leidub refleksiivseid mõlgutusi ja retoorilisi hüüatusi, mis seda kinnitavad. Samas pole Riismaa siiski orienteeritud modernismile üleüldse, vaid ennekõike selle angloameerika peavoolule, mis on tänapäeval muutunud klassikaks: nii pöördub ta otseselt Walt Whitmani või Ezra Poundi poole, viitab T. S. Eliotile ja isegi Virginia Woolfile. Viited ka Nietzschele ja Kafkale. See pole kõige tüüpilisem Eestis, kus uuema kirjanduse kontekst on ajalooliselt keerukas ja mitmekihiline. ,,Merimetsa" väljendus on napim, põhitoon on sümbolistlik, ikka ja jälle ilmub salapärane tantsuplats, mis asub kuskil Stroomi rannas, Seewaldi külje all. Merimetsa" ka märk sellest, et Riismaa on vähehaaval hakanud oma poeetilist jõudu valitsema.
aja jooksul läbi väga erinevaid radu; 1950. aastaks on neist järele jäänud vaid üks lapsena invaliidistunud Hendrik, kellest raamatu lõpus on saanud õpetaja. Metsavahi poeg Paul langeb bandiitide kuuli läbi, jaamaülema poeg Peeter saab otsa Pitka kompaniis, advokaadi poeg Heiti sureb omaenda kaaslaste käe läbi, Teadusemeheks kutsutud Andreas aga hukkub ihuüksi sakslaste vastu minnes. Raamatu pealkiri pärineb Whitmani luuletusest, mille poiste inglise keele õpetaja neile viimases tunnis ette luges. 7. "Suurte arvude seadus" (1978, trükiarv 32 000) Tegelasteks KEKi ehitusbrigaadi mehed, kes on sunnitud taotlema kommunistliku töö brigaadi nime. Idee taga on nende fanaatiline brigadir Tõnis Praost, kes on sama vankri ette rakendanud ka oma perekonna. Loomulikult toob see kaasa hulga konflikte. Pealtnäha sileda pinna alt koorub välja näotuid lugusid. See
annaabi.ee 
